Eestimaa linnad tolmuvabaks!

Trükkige otsingumootorisse sõnad ‘Tallinn tolm’ või ‘Tartu tolm’, lugege läbi mõned kirjutised ja teile avaneb masendav pilt. Otsesed tervisekahjustused ja turiste peletav räpasus on ehk kõige julmemad tagajärjed, mõned inimesed aga saavad paremini aru, kui tuletavad meelde, kuidas nii enda kui kogu ümbruskonna autod on peale väikest vihmahoogu, millele eelnevalt tuul on tolmu üles keerutanud, täielikult määrdunud. Korrutage kümme tuhat määrdunud autot läbi pesu hinnaga sada krooni ning saategi miljoni peale iga sellist vihmahoogu. Ehk on sellest lihtsam aru saada kui hinnata inimese tervist rahaühikutes.

Töötasin kaks aastat Põhja-Itaalias ning selle aja jooksul pidin autot pesema täpselt 2 korda. Neile, kes arvavad, et põhjuseks on Põhjamaade karm kliima, siis võrrelge Stockholmi ja Tallinnat. Olen lugenud mitmeid arvamusi, mille kohaselt üheks põhjuseks on naelkummid, sest iga 100 km läbimine naelkummidega auto poolt toodab 3-4 kg tolmu. Samuti on räägitud sellest, et tolm pärineb ehitusplatsidelt. Üldises plaanis on arusaam, et enne, kui kevadine taimekasv pinnaseosakesed kinni seob, probleem ei lahene. Soovitatud on kastmist ja puhastamist, aga see on võitlemine tagajärgedega, mitte põhjustega. Käivitatud on ka uuringuid, et leida tolmuosakeste analüüsi teel, kustkohast need ikkagi pärinevad.

Mind vaevab, kas eestlase talupojamõistus ei ole tõesti võimeline kiiresti selgitama, mis on tolmu peamisteks allikateks. Käivitatud on fotokonkurss ‘Augud tänavatel’, mis ilmekalt näitab, kuidas teed lagunevad. Tolmu allikateks on eriti teede ääred, lagunenud äärekivid ei suuda takistada pinnase valgumist sõiduteele, autod ja tuul keerutavad tolmu üles. Äratallatud ja autodega ülesõidetud haljasalad ei suuda samuti pinnaseosakesi siduda. Võib-olla tõesti on ka ehitusplatsidel väga oluline osa.

Tolmu peamiste põhjuste selgitamine ei ole raketiteadus. Võib-olla on ka naelkummidel oluline osa, aga miskipärast ei suuda seda uskuda. Mis ei tähenda, et võiks hinnata naelkummide mõju teede lagunemisele – aru saades, et teatud tingimustes võivad naelkummid elusid päästa. Samas, mujal maailmas tegeldakse sellega, et parandada teekatete kvaliteeti – et naelkummide mõju oleks väiksem. Igal juhul ei saa naelkumme keelava seadsusandluse väljatöötamist pidada väga tõsiseks sammuks tolmuprobleemidega võitlemisel.

Minu kogemused kinnitavad, et lihtsate ja mitte eriti kallite lahendustega on võimalik paljukordselt vähendada kahjulike mõjude põhjuseid, antud juhul tolmu allikaid. Põhjuste selgitamiseks ei ole vaja kulutada miljoneid, piisab, kui tolmurikastel perioodidel kaasata avara silmaringi ja teadmistega ekspertrühm. Ühes piirkonnas on ühed peamised põhjused, teises teised, kuid kõik need on tuvastatavad. Järgmise sammuna on võimalik leida lihtsad ja otstarbekad lahendused. Kui me ei mõtle loogiliselt, varjutab ametkondlikkus ja bürokraatia kogu mõtte- ja teadmistemaailma, ning see on kõige hullem. Meil on probleem ja iga ametkond püüab tõestada, et see pole tema süü või et vastavalt analüüsidele probleemi ei eksisteeri või pole see piisavalt tõsine. Me ei lähtu enam normaalsest mõistusest, vaid eeskirjadest, mis on loodud meie endi jaoks põhjusel, et ka järgnevad põlved õpiksid meie kogemustest!

Ka prügikoristuse ‘Teeme ära!’ tegijad on otsinud uusi väljakutseid, sest välja töötatud tehnilised lahendused loovad võimaluse ka muid reostusobjekte kaardistada. Ekspertidega koostöös võiks kaardistada tolmu peamised allikad. Rahvaalgatusel on ka selle probleemi lahendamisel kõik võimalused olemas.

3 Vastust

  1. Tundub, et meil on laialt levinud eterniiti autorataste alla laotada. Nii maal kui linnas. Ka oma õuele, et iga kord, kui auto sõidab, “mõnusat” eterniiditolmu hingata oleks. TeemeÄra Kõpu ja Pärsti valda kaardistamisel oli mõnel pool suisa kole pilt, sajad plaadid poolpehmele talu sissesõiduteele laotatud. Seal jah, liiklus on väga väike, kuid nt minu naabermaja taga, Tallinnas, garaažide ees ja lasteaia kõrval.
    http://urmase.blogspot.com/2008/02/naabrid-idioodid-on-eterniiti-auto.html

    Peaks suisa mingisugust teavistust tegema, et KÕIGE VIIMANE koht eterniidi jaoks on auto rataset all, kus see kõik peeneks tolmuks jahvatatakse ja kiududena kopsudesse hingatakse.

  2. Iseenesest nõus, et ekspertide rühm võib aidata, aga:
    1) ka mujal maailmas tuginetakse arvamustes ikkagi eriuuringutele, kus mõõdetakse spetsiifilisi eri põhjutajatele tüüpilisi ühendeid, mis aitavad neid identifitseerida – kus on sellised uuringud Eestis? (OK, midagi juba tehakse ka nagu arenenud riikides aastakümneid juba)
    2) kuidas on keskkonnamaksude senine süsteem ja peamiste õhusaaste episoodide tekitajad seotud? Vastus, Eestis polegi, sest linnades tekitab muu Euroopa uuringute andmeil kahjulikke episoode valdavalt transport ja olmekütmine, aga transporti ei tohi ju Eestis maksustada – seega piiratakse ettevõtteid, kelle piiramisest erilist abi pole. Ei piirata aga neid saastajaid, keda vaja oleks – seega pollitika vahendite kasutamine ja tegelik piiramisvajadus ei lange kokku,
    3) mida on tehtud triviaalse ühistranspordi toetamise jaoks peale sõnade? suurt midagi
    4) teede-tänavate puhastamine – vaadake kuidas Skandinaavias saab tänavakingadega toas käia, aga meil mitte – eks see avaldub ka õhu kvaliteedis, mida me hingame.

    Kokkuvõttes, millal elukeskkonna kvaliteet siin Eestis kedagi huvitab, tähtis on ju käive ja majanduskasv. Rahvatervisega tegelevad Sotsminis mõned spetsialistid, kelle peamine saavutus on elanikkonna küsitluste läbiviimine.
    Kuidas küsitlusega on võimalik selgitada tervist ohustavaid tegureid ja siis neid piirama hakata?

  3. Minu tähelepaneku järgi on Eesti ja läänemaailma linnatänavate üheks erinevuseks ka seesama kruusane ääreriba. Lääne-Euroopas ma sellist asja kohanud ei ole. Kui teed ääristaks äärekivi, millest algaks taimedega kaetud teeserv, oleks ehk tolmu vähem. Minu hinnangul tuleks linna territooriumil tänavad ääristada äärekiviga ja lõpetada enda petmine muru osas – kus muru inimeste käimisteede tagajärjel mudaks ja kruusaks muutunud, tuleb rajada korralik tolmuvaba käigurada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: