Roheline äri Norra moodi: joo veini ja päästa maailm

Miks Eesti ettevõtjad globaalset soojenemist oma ärivankri ette ei rakenda? Kas tarbijate teadlikkus on madal ning liiga paljud usuvad Eesti teadlasi eesotsas Anto Raukasega, kes ei tunnista Inimese otsustavat rolli Emakese Maa hukutamisel süsihappegaasi abil?

Igal juhul norralased hakkavad maailma päästma, ostes juba alates 3. maist 3-liitrise karbi prantsuse Chateau le Cluzeau 2006 veini. Iga ostu eest kompenseerib importiv firma Bevco 18 kilogrammi süsihappegaasi, mis ületab sama toote valmistamisel põhjustatud emissioonid kuuekordselt.

Raha läheb Norra valitsusvälisele organisatsioonile Framtiden i vaare hender (Tulevik on meie kätes), mis finantseerib puhta energia projekte arengumaades.

Mida sellisest ideest arvata, kes võidab ja kes kaotab? Esimest korda idee realiseerimisel on ilmselt ainsateks kaotajateks teised Norra veiniimportijad, kes võivad kaotada oma turuosa. Kui aga väga paljud kaupmehed hakkaksid oma toodetele juurde panema CO2 maksu, mis siis toimuks? Võib tunduda, et kui rikkad riigid toetavad arengumaade energiaprobleemide puhast lahendamist, on samuti kõik korras. Siiski tuleb vastata mõnele küsimusele:

1. Kas arengumaade jaoks on globaalne soojenemine kõige põletavam probleem? Kuuldes viimaseid uudiseid näljahädadest peaks äkki vähemalt lapsi päästma ja looma neile mingisuguseidki tulevikuväljavaateid?

2. Kas deviis veini joomine = maailma päästmine pole absurdne iseenesest?

3. Tegelikkuses on ju tegemist täiendava, küll valitsusvälise maksuga. Kui tarbija lisaks kõigele veel seda maksu peab maksma, siis tema ostuvõime langeb. Keskkonnateadlik tarbija oleks tõenäoliselt sama summa kasutanud mõnel teisel keskkonda säästval otstarbel niikuinii. Kas veini müük ja joomine aitab juurde luua uusi keskkonnateadlikke tarbijaid või on hoopis tegemist alkoholi propageerimisega? Mida arvata juhust, kui samal moel maailma päästa püüavad ka globaalsetest kliimamuutustest sügavalt häiritud alaealised?

Edasi arutledes aga läheb küsimuste ring tõepoolest globaalseks: kas Euroopa Liit peaks kehtestama sisenõuded ja investeerima näiteks süsinikdioksiidi maa alla paigutamise projektidesse, kui sama raha eest saavutaks paljudes arengumaades palju tõhusama efekti – kuna seal on klimaatilised olud Põhja-Euroopaga võrreldes näiteks päikeseenergia kasutuselevõtuks palju soodsamad? Planeet on üks ning emissioonid on globaalsed.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: