Kes maandub esimesena Marsi pinnale?

Kui venelaste plaan teoks saab, siis Marsi pinnale maandub esimesena ahv, kirjutab BBC. Põhjus: kardetakse radioaktiivsust ning enne kosmonaute peetakse vajalikuks katsetada makaakidega, kuna ahvid ja inimesed taluvad radiatsiooni suhteliselt sarnaselt, koerte ja teiste loomade radiatsioonitaluvus on märgatavalt erinev.

Peale 2 aastat kestnud katsetusi lennutatakse 40 makaaki primaate uurivast instituudist Sotshist Moskvasse, kus hakatakse uurima nende reisitaluvust, kaaluta olekus viibimist, käitumist isolatsioonis ning mahla- ja püreedieedi võimalusi. Ei mingeid banaane. Ahve pole vaja loodusest püüda, sest Sotshi instituudil on paljunemine korraldatud oma asutuse puurides. Kokku on senini vene kosmoselaevadega sõita saanud 12 makaaki, esimesteks olid 1983. aastal Abrek ja Bion (5 päeva), kaks aastat hiljem aga lendasid kosmoahvid Vernõi ja Gordõi (7 päeva). 1987. aastal esitleti kosmoahvi nimega Drjoma ka Fidel Castrole. Instituudi staariks on 16-aastane aktiivne kosmoahv Krosh.

Siiski on Marsi-ekspeditsioonini alguseni aega veel vähemalt 10 aastat. Lend Marsini kestab 250 päeva, kuu aega arvestatakse maandumise korraldamiseks ning 250 päeva tagasilennuks.

Hetkel on Venemaa väheseid maailma riike, mis teeb ahvide peal katsetusi. Näiteks esimese kosmosekoera Laika kohta arvatakse, et ta sai surmava närvivapustuse kohe peale starti ning orbiidil ringles kahe nädala jooksul koera laip. Vene teadlased ise ütlevad, et neil on muidugi ahvidest kahju, kuid õilsa eesmärgi nimel kaitsta Marsile lendavate kosmonautide elusid on see ainuvõimalik samm.

Venelased on alustanud ka Mars-500 eksperimendiga jälgimaks, kuidas kosmonaudid taluvad kokku 17 kuud kestvat lendu. Lisaks isolatsioonile on näiteks ainsaks pesemisvõimaluseks saunalaadne soojakamber ning lapid mustuse mahapühkimiseks. Vabatahtlike hulka, kes 500 päeva vastu peavad, peaksid kuuluma arst, bioloog, IT spetsialist ja insener. Arvestada tuleb ka sellega, et sõnum Marsilt Maale jõuab kohale umbes 20 minutiga – puudub võimalus otsevestluseks nii töiselt kui lähedastega. Kaaluta olek aga avaldab mõju kõigepealt lihastele ning seejärel kogu luustikule. Maale tagasi pöördudes arvatakse, et kaua kaaluta olekus olnud kosmonaudid pole võimelised isegi püsti seisma, seetõttu valmistatakse spetsiaalseid treeningvahendeid ja kombinesoone, kus gravitatsiooni asendavad elastsed pingutid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: