Eesti paiknemine CO2 emissioonide alusel maailmas

Kus paikneb Eesti CO2 emissioonidelt ühe inimese kohta maailmas? 2004. aasta ÜRO andmetel kuulus Eestile 16. koht (tonnides inimese kohta):

1. Katar 69.2; 2. Kuveit 39.0; 3. Araabia Ühendemiraadid 37.8; 4. Luksemburg 24.9; 5. Trinidad ja Tobago 24.7; 6. Brunei 24.2; 7. Bahrein 23.9; 8. Hollandi Antillid 22.2; 9. Aruba 21.3; 10. USA 20.4; 11. Kanada 20.0; 12. Norra 19.01; 13. Austraalia 16.3; 14. Falklandi saared 14.8; 15. Nauru 14.2; 16. Eesti 14.1; 17. Fääri saared 13.8; 18. Saudi Araabia 13.4; 19. Kasahstan 13.3; 20. Gibraltar 13.0; 21. Soome 12.6; 22. Omaan 12.5; 23. Singapur 12.2; 24. Palau 11.7; 25. Montserrat 11.7; 26. Tshehhi 11.5; 27. Ekvatoriaal-Ginea 11.5; 28. Uus-Kaledoonia 11.2; 29. Iisrael 10.8; 30. Venemaa 10.5. … 90. Leedu … 100. Läti

Üks asju, millest on vähe juttu olnud – on see, kuivõrd palju emissioone põhjustab fossiilsete kütuse (nafta ja gaasi) tootmine ekspordiks. Võiks ju intuitiivselt arvata, et näiteks Norra ligi 100% hüdroenergiariigina on CO2 emissioonidelt inimese kohta viimaste hulgas… Tegelikkus on hoopis teistsugune.

Üks paremaid graafilisi koondülevaateid on www.gapminder.org poolt koostatud maailma keskkonnajoonis, mis põhineb 1999. aasta andmetel, mis omakorda on aluseks Maailmapanga 2003. aasta maailma arengu indikaatoritele. Andmed on pisut vananenud, aga kuna joonise teljed on logaritmilised (horisontaalteljel on SKP inimese kohta ning vertikaalteljel CO2 tonnides inimese kohta), siis ega viimase 9 aastaga väga palju muutunud ei ole, muutusi saab võrrelda eelpool toodud arvandmetega. Siiski näiteks Norra emissioonid on tugevalt kasvanud. Punkti suurus näitab riigi rahvaarvu.

Üldpildi saamiseks soovitan avada Gapminderi joonise kogu maailma kohta, blogiveergu mahub väljavõte joonise ülemisest paremast otsast. 1999. aastal paiknes Eesti maailmas esikümne piirimaal, Leedus ja Lätis näiteks tekib CO2 inimese kohta 3-4 korda vähem.

co2pilt2.jpg

4 Vastust

  1. Mis võiks eesti suure CO2 eralduse põhjuseks olla, kas äkki näiteks põlevkivielektrijaamad. Vähemalt Leedu peaks oma tuumajaamaga selle pealt küll kõvasti kokku hoidma hetkel.

  2. Loomulikult täpselt nii see on – valdav osa Eesti CO2 emissioonidest tekib põlevkivielektri tootmise käigus.

  3. Sellise edetabeli puhul saab ju Eesti vabanduseks alati öelda, et meie probleemiks on liiga vähe inimesi, mitte liiga suur emissioon, absoluutarvudes on viimane ju tühine.

    Kas me siis oleks keskkonnasõbralikumad, kui näiteks 1 miljon hiinlast siia elama tuua. Edetabelis kukuks ju kohe kõvasti tahapoole.

  4. Paraku on nii, et kui siia tuua 1 miljon hiinlast, siis ka nemad soovivad põhjamaiselt külmas kliimas valgust, sooja ning sööki-jooki ning emissioonide hulk inimese kohta oluliselt ei väheneks – juhul, kui energiavajaduse rahuldamises sama oluline osa on põlevkivienergeetikal.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: