Tänasest alates on Tartu Ülikooli infoportaal http://www.tuumaenergia.ee avatud ning kõik võivad lugeda infot tuumaenergia ja tuumaenergeetika kohta.
Energeetikaalaste valikute tegemisel Eestis arvestada väga paljude aspektidega, mis on omavahel ka tugevasti seotud. Paremad teadmised ja suurem informeeritus võimaldavad teha paremini läbi mõeldud ja kaalutletud valikuid. Portaalist võib leida infot tuumajaamade olemuse, ajaloo ja tuleviku kohta, tuumaenergia vastase liikumise tagamaid, mitmesuguseid uuringuid ning artikleid nii Eestist kui välismaalt ja palju muud teemaga seonduvat
Avalikkuse informeerimine, kaasamine ja küsimustele vastamine on ääretult vajalik, sest ükski valik pole ideaalne. Peame otsima vastuseid kolmnurgast, mille tippudeks on hind, keskkonnareostus ja -riskid ning julgeolek. Keskkonnareostus ja -riskid omakorda on väga mitmetahuline teema, sest kombineeruvad kohalik, regionaalne ning globaalne mõju, samuti mõjud ja riskid inimesele ja ökosüsteemide eri osadele mitmesuguseid erinevaid teid pidi. Peame otsima võimalikke lahendusteid ning oskama samas stsenaariume projekteerida kogu maailmas toimuva tehnoloogilise arendustegevuse suhtes. Selleks aga on vaja informatsiooni ning kompetentset analüüsi.
Tartu Ülikooli rolliks on olla erapooletu teavitaja ja analüüsija, samuti info vahendaja mujalt maailmast. Tegijad ootavad ka, et teised ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate liidud ja teised võimalikud partnerid kaasa mõtleksid ja defineeriksid oma nägemuse ja rolli uue infoportaali kontaktaadressi tuumaenergia@gmail.com kaudu.
Filed under: Eesti, Energia, Jäätmed, Keskkond, Rahvusvaheline, Reostus |
Keskkonnaabi 
Hakkas silma, et tuuma ohutust vaatleval lehel on välja toodud hukkunute arv mingitel aastatel. Tabelis peaks olema kindlasti ka mitte ainult hukkunud vaid ka õnnetustest oluliselt mõjutatud inimeste arv – kes veehoidlate eest minema asustatud, tuuma katastroofi järgselt ülikõrget kiiritust saanud ja söe kaevandustes püsivaid tervisekahjustusi saanud.
Surnute puhul on kulu väike (1 matus iga inimese kohta ja probleem on lahendatud), kuid pikaajalised tervisemõjud tuleb ju ka kusagilt kinni maksta – see on nö kaudne energia hind.
(tagasi) Tuumaenergia ohutuse osas lihtsalt mõte siis selles, et otsesed hukkunud ei pruugi olla veel mingi arvestatav näitaja (olgugi, et objektiivne – kuid mille suhtes).
Jah, see küsimus vajaks mitmetahulist käsitelu. Samas veehoidlaid on vaja hoopis hüdroelektrijaamade paisude rajamiseks, näiteks praegu maailma suurima HEJ rajamisega Jangtse jõel (The Three Gorges) tuleb ümber asustada 1.6 miljonit inimest!