Ravimite leiud USA joogivees

Hoiatav sõnum tuleb Ameerika Ühendriikidest. Kokkuvõttes umbes 41 miljoni inimese poolt tarbitavas joogivees on leitud ravimite jälgi – nii antibiootikume, suguhormoone kui valuvaigisteid. Seni veel madalates kontsentratsioonides, tugevalt allpool ravimidoose, ent fakt iseenesest on tõsine ja mõtlemapanev.

Kuidas ravimid joogivette satuvad? Organism omistab osa ravimist, teine osa aga kandub kanalisatsiooni. Kuigi veepuhastusjaamad eemaldavad enamuse orgaanilisest ainest ning lämmastikust-fosforist, ei eemalda nad lahustunud ravimeid ning puhastatud vesi lastakse tagasi looduslikesse veekogudesse – millest omakorda võetakse ja puhastatakse joogivett, tekib ringlus. Ning kuigi kontsentratsioonid on väikesed, sellise ringluse tulemusena need kasvavad ning eri ravimite mõju inimesele omavahel kombineerudes võib mingil hetkel teadlaste arvates muutuda oluliseks.

Näiteks Philadelphias leiti joogiveest 56 eri ravimi või nende lagunemissaaduse jälgi, nende hulgas valuvaigistid, nakkushaiguste ravimid, astmaravimid, kõrge kolesteroolitaseme, langetõve, südamehaiguste ravimid. Samamoodi leiti joogivees lravimite jälgi Lõuna-Kalifornias, New Jerseys, Washington D.C.-s, Arizonas… Leiti ka, et isegi osa pudelivetest on toodetud lihtsalt kraaniveest ning lihtsad kodused filtratsioonisüsteemid ravimeid ei eemalda. Kõigele lisaks suurendab vee kloreerimine ravimite toksilisust. Puhastamisega saadakse hakkama pöördosmoosi abil, kuid see on väga kallis puhastustehnoloogia.

Eestis joogivee reostust ravimitega kartma ei pea, kuna meil selliseid suletud ringe ei teki – veevarustuses kasutatakse põhjavett ning näiteks Tallinna puhul puhastatud Ülemiste järve vett, puhastatud heitvesi aga juhitakse Soome lahte. Eestis on joogiveevarusid piisavalt, vajadus reostunud pinnavee puhastamiseks joogiveevarustuseks puudub. Probleeme siiski on, näiteks fluoriga ja kõrgendatud radioaktiivsusega.

Üks vastus

  1. Vees sisalduvad hormoonid peaksid mõjuma ka siseveekogude kaladele ning muule ümbritsevale loodusele. Kas selle kohta ka uuringuid on?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: