Nii Koreas kui USAs Arizonas on tehtud lihtsaid uurimusi, mis ka meediakajastust leidnud. Korea teadlased leidsid ostukärude käepidemetelt 10 ruutsentimeetri kohta 1100 kolooniat moodustavat ühikut baktereid, internetikohviku arvutihiirtelt 690, bussi kinnihoidmistorudelt 380 ning avalike tualettide uksekäepidemetelt 340. Arizona teadlaste edetabeli tipus olid busside torud ja avalike mänguväljakute mänguasjad, neile järgnesid ostukärude käepidemed, eskalaatorite käepidemed, telefoniautomaatide torud ning tualettide ukselingid.
Ühest küljest on bakterite vastane hüsteeria mõttetu. Inimene on kogu oma eksistentsi vältel bakteritega koos eksisteerinud ning bakterid ei kao kuskile. Teatud ulatuses tugevdavad regulaarsed bakterite doosid inimese immuunsüsteemi. Teisest küljest ei saa keegi väita, et nakkusohtu pole – kuitahes väike see ka oleks, ning mida rohkem baktereid – seda suurem oht… USAs Arkansases arendatakse seadusemuudatust, mis muudaks toidupoodides ostukärude käepidemete puhastamise kohustuslikuks.
Sellistes määrangutes on ka oma loogika, näiteks just metallist ja tugevast plastist pinnad, millest on tavaliselt tehtud ka ostukärude käepidemed, hoiavad oma poorides kätega kokkupuutel sinna imbunud orgaanilisi vedelikke ja niiskust. Samuti hävitab baktereid näiteks otsene päikesekiirgus – pindadel, kuhu päike on peale paistnud, on bakterite arv väike.
Nii et soovitus peale avalikes kohtades bakteritega kokkupuudet käsi pesta, ikka seebiga ja umbes 20 sekundit, pole kunagi üleliigne…
Filed under: Keskkond, Rahvusvaheline, Reostus |
Keskkonnaabi 
Et siis avalikust tualetist pärast kätepesu väljudes ava uks jalaga…?
Muideks väga tõsine küsimus. Kui avalikus tualetis on käsitsi suletav kraan ning välja saab vaid linki käega katsudes, on bakterisaak ilmselt suurem kui vett mitte peale vajutada, käsi mitte pesta ning ukselink jalaga alla lüüa. Peaks olema jalaga pealetõmme ja jalaga suletav veekraan (või automaatne indikaatoriga, nagu paljudes kohtades juba on) ning uks peaks avanema ka õlaga tõugates…