Vulkaaniohvrite arv viimase 20 aasta jooksul on olnud väike – kauaks?

Kuigi inimeste arv Maal pidevalt kasvab ning David Levine’i kalkulaator näitab täna, 8. märtsil 2008 kell 10.20 seisuga 6,792,039,676 ning US Census Bureau lugeja seis on 6,665,311,027, siis teadaolev suurima inimohvrite arvuga vulkaanipurse toimus hoopis aastal 1815, kui Indoneesias asuva vulkaani Tambora purske tulemusena hukkus 92000 inimest – siis elas maailmas üle 6 korra vähem, alla 1.1 miljardi inimese.

tambora1.jpg

Tambora vulkaan, Indoneesia

Aasta 1816 oli Tambora purske tagajärjel Maal ‘ilma suveta aasta’, päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust ‘kuni 117000’.

Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus.

krakatoa_01.jpg

Krakatau vulkaan 19. sajandi alguses

krakatau_02.jpg

Krakatau ennast uuesti üles ehitamas – väike koonus juba tekkinud, Anak Krakatau ehk Krakatau poeg

Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee kuuma tuhapilve tagajärjel Martinique saarel aastal 1902 hukkunud 25000-40000 inimest, millest ka juba pikemalt kirjutasin.

Viimane juhtum, kus vulkaanipurskel hukkus üle 2000 inimese, pärineb aastast 1985, kui Kolumbias Nevado del Ruizi purskel tekkinud mudavool mattis enda alla Armero linna ning tappis 25000 inimest. Süü lasub ametnikel, kes ei võtnud vulkanoloogide hoiatusi kuulda.

See aastatuhat on alanud vägagi rahulikult. Siiski, aastal 2002 oli Kongos paikneva Nyiragongo vulkaani ohvrite arv 147, samal aastal Guatemaala Tolimani vulkaani mudavool tappis 31 inimest, aastal 2001 oli Kamerunis Mt Camerooni ohvrite arv 23. Üksikud inimohvrid on olnud ka Merapi (Indoneesia), Kilauea (Havai, USA), Stromboli ja Etna (mõlemad Itaalia) tegevuse tagajärjel. Inimohvrite arv, vulkaanide nimed ja asukohad ning pursete aastad on nimekirjana leitavad siit.

Ei ole põhjust arvata, et vulkaaniline aktiivsus on vähenenud – lihtsalt on olnud rahulikum periood ning hakkame uutest pursetest ja inimohvritest kuulma ikka ja jälle. Aktiivne vulkaaniline tegevus võib sassi ajada ka kliimamudelid. Atmosfääri paiskunud vulkaaniline tuhk ja aerosoolid takistavad päikesevalguse jõudmist maapinnale ning võib toimuda järsk globaalne jahenemine, samas vulkaanide poolt atmosfääri lisatud süsihappegaasi hulk võib olla suurem kui inimene fossiilsete kütuste põletamisel atmosfääri lisab. Maa elab oma geoloogilist elu, inimesel jääb üle vaid oodata ning õppida minevikus toimunust, sest vulkaanidel on kombeks peale plahvatusi uuesti oma koonused üles ehitada ning mingil hetkel uuesti plahvatada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: