Viimased Mareki arvutused on juba liikumine õiges suunas, aga mitte päris. Loomulikult tuleb tuumajaama sulgemise hind ja tuumajäätmete matmise hind lugeda tuumaenergia hinna hulka. Üks asi aga on vaja enne täpsustada: tavaliselt see nii ongi, et tuumaelektri kalkulatsioonides ja hinnas on need kulud sinna lisatud. Ükski arenenud tuumariik ei ole nii rumal, et pärandab kõik need kulud ilma katteta ajas edasi. Viidates jällegi sellele samale Lappeenranta Tehnikaülikooli allikale, siis on vaja selgeks teha, kas seal on need kulud sees või ei. See muidugi on arusaadav, et nõukogude süsteemis ja Ignalina puhul see nii ei olnud, või kui ka keegi Moskvas sellega arvestas, siis Leedu iseseisvumise järgselt loomulikult see unustati.
Teine asi, millest ei saa ikka üle ega ümber, on see, et tuumaenergia ja tuuleenergia hinda ei saa üks ühele võrrelda. Tuumaenergia või põlevkivienergia on nn baasenergia, see on olemas kogu aeg, 24 h ööpäevas ilma mingite riskideta puhanguteks või vaikuseks, ainus risk on avarii, aga vaadates statistikat juhtub neid üliharva võrreldes tuule puhangulisusest sõltuvusega. Ilma baasjaamadeta ei saa ühegi riigi elektrivarustust korraldada. Teised on nn puhverjaamad – mida lülitatakse suurenenud ja väheneva tarbimise korral kiiresti sisse ja välja. Nendeks sobivad näiteks gaasijaamad või hüdrojaamad. Kõige paremini tunnevad ennast hüdroenergia riigid, sest hüdroenergia on nii baasenergia kui kiiresti muudetava võimsusega energia. Tuuleenergia aga on ilma salvestamata fenomen omaette. Kuigi on püütud näidata, et tuuleperioodid ja energiatarbimise perioodid enam-vähem klapivad, pole sellest enam-vähemast kasu. Pole võimalik riskida seada ennast tuulepuhangutest sõltuvusse. Kes vastutab, kui kõige külmemal ajal, -30 kraadi, kui on vaja metsikult kütta, seisab paar nädalat tuuletu kõrgrõhkkond ning tuuleenergiale baseeruvas riigis pole elekrit kuskilt võtta? Või väidab keegi, et see on võimatu? Kui on olnud eelnevalt veel sademetevaene periood, siis ei saa ka hüdrojaamad Põhjamaadest meid aidata – endalgi vähe…
Just see ongi energeetilise julgeoleku tagamaa. Tänavusest talvest ei maksa järeldusi teha. Üle 30 miinuskraadised temperatuurid saabuvad meile vähem kui 1000 päeva pärast, kui kliimarütmid on ennast muutnud.
Nii et – kahjuks ei saa võrrelda võrreldamatut, baasenergia vajadust ja selle hinda ei saa otseselt võrrelda salvestamata tuuleenergia hinnaga.
Filed under: Eesti, Energia, Keskkond, Kliimamuutused |
Keskkonnaabi 
hüdroenergia riigil Tadžikistanil läks sel külmal talvel aga väga kehvasti, hoolimata kokkuhoiurežiimist sai vesi Nureki tammi tagant lihtsalt otsa.