Ka Venemaa ajakirjandus jälgib hoolikalt Balti riikide ja Poola ühiste tuumajaamaplaanide ümber toimuvat. RIA Novosti korrespondent Tatjana Sinitsõna kirjutises on välja toodud, et Leedut ootab sama saatus nagu Bulgaariatki: liitumislubadust sulgeda Ignalina tuumajaam 2009. aasta lõpuks ei õnnestu muuta. 74% Leedu elektrist tuleb hetkel Ignalinast. Leedu tahab uut tuumajaama nii kiiresti kui võimalik, kuid 11.-12. veebruaril Vilniust külastanud jaama võimaliku ehitaja prantsuse-saksa kontserni AREVA president Ives Guenon on vene ajakirjaniku andmetel jahutanud leedulaste optimismi: kuna partnerluses ei suudeta kokku leppida, siis 2015. aastal on tuumajaama käivitamine ebatõenäoline, pigem saab rääkida aastast 2020. Seega ootaks Leedut ees mitte 5, vaid 10 aastat sisuliselt täielikku energiasõltuvust naaberriikidest.
Muide, ühest Leedu ametkondade poolt valmistatud ettekandest leidsin, et sel perioodil oleks Leedu huvitatud ka elektrienergia täiendavast ostmisest Eesti põlevkivijaamadest.
Tulles tagasi RIA Novosti loo juurde, toob Sinitsõna välja, et Kaliningradi oblast jääb energeetilises mõttes täielikku sõltuvusse naaberriikidest ning on ümbritsetud tuumajaamadega Leedus, Ukrainas, Valgevenes (see riik rajab oma esimest tuumajaama Mogiljovisse) ning ka Poolas (ka Poolal on plaan ehitada oma tuumajaam). Ka Kaliningradi oblast saab hetkel 30% oma elektrienergiast just Ignalinast. Lisaks on avalik saladus, et Kaliningradi oblastis paiknevad ka tuumarelvad ning poliitiliste komplikatsioonide tekkel võib jääda blokaadi.
Artikli lõpulauses on välja toodud, et tuumajaam Kaliningradi oblastis oleks kohaliku olukorra lahendus ja Venemaa trump geopoliitilises kontekstis.
Ilmselt siiski ei taju Vene ajakirjanik tuumaenergeetika kasutuselevõtuks vajalikke mastaape. Kaliningradi oblastis on vaid 430000 elaniku ringis, niivõrd väikese energiatarbe rahuldamiseks ei suuda Venemaa omaette tuumajaama ilmselt käiku lasta.
Filed under: Energia, Jäätmed, Keskkond, Rahvusvaheline |
Keskkonnaabi 
Lisa kommentaar