Uus lahendusvariant energia ja CO2 probleemile

Geeniteadlane Craig Venter, kes kaardistas oma genoomi ja ookeanide geneetilist mitmekesisust, on välja tulnud mõttega luua uus eluvorm, mis toitub CO2-st ning toodab jääkproduktina kütust, kirjutab Next Energy News. Kalifornias Montereys toimunud konverentsil, kus publiku hulgas olid muuhulgas Al Gore ning Google’i kaasasutaja Larry Page, tegi Venter teatavaks oma nn neljanda generatsiooni kütuseprojekti, mis asendaks täielikult nafta kasutamise ja töötlemise. Kusjuures ajaperspektiiv on käeulatuses – 18 kuu pärast peaks kütus valmis olema.

Huvitav, kas GMO-de vastased ka sellisest rakendusest ärrituvad? Plaan on ju päästa maailm kütusekriisist ja globaalse soojenemise võimalikest tagajärgedest! Alternatiivsed biokütused on kolmas põlvkond, geneetiliselt loodud uued eluvormid, mis toodavad jääkproduktina näiteks metaani, aga neljas põlvkond.

Disainimise komponentideks on 20 miljonit geeni ning piirangud eksisteerivad vaid kujutlustes, ütles Venter. Juba olemasolevaid organisme modifitseeritakse sünteetiliste kromosoomidega. Põhiprobleemiks kujuneb mitte uue organismi disain, vaid atmosfäärist piisava hulga CO2 kättesaamine.

Samuti pannakse uutesse organismidesse ‘enesetapu geenid’, mis võimaldavad juhul, kui organismid laborist plehku panevad, need kiiresti elimineerida.

Samuti töötatakse uute organismide kallal, mis toodavad gripivaktsiini ja teisi ravimeid. Venter lisas veel, et plaanis pole mitte luua inimest, vaid tagada inimese ellujäämine ajaks, kui ka inimese loomine on võimalik…

Marek Strandbergi jutust on võimatu sotti saada

Loen esimest, teist ja kolmandat korda Marek Strandbergi kommentaari tänases Äripäevas ning ei suuda neid ütlusi mõista. Ma ei pea ennast tuumaenergia kasutuselevõtu poolehoidjaks, küll olen valmis olema sõltumatu ekspert, sest sai kunagi õpitud keskkonnakaitset Manchesteris ning muuhulgas külastatud Sellafieldi tuumajaama ning radioaktiivsete jäätmete hoidlat, millele järgnes 6-aastane õppimine ja töö Stockholmi Tehnikaülikoolis üksuses, kus modelleeriti tuumajäätmete matmise keskkonnamõjusid viimase kui detailini.

Marek ütleb: rumal mõte on kasutada uraani energiat, kus aeglustamise protsessis kasutatakse uraani energiast vaid 1-2%. Minu mõte: aga kui protsessi ei aeglustata, toimub tuumaplahvatus. Ilmselt viitab Marek sellele, et uraani kasutamine tuumajaamades on üldse väga ebaefektiivne.

Jaanuaris 2008 oli ehitamisjärgus 34 tuumareaktorit koguvõimsusega 27798 MW, neist 7 Venemaal, 6 Indias, 5 Hiinas, 2 Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Euroopas ehitatakse ühte tuumareaktorit veel Soomes ja Prantsusmaal. Oma esimest tuumareaktorit elektrienergia tootmiseks ehitab Iraan.

Lisaks sellele on jaanuar 2008 seisuga kindlalt planeeritud ehitada veel 93 reaktorit koguvõimsusega 100595 MW ning tehtud ettepanekud 222 reaktori ehitamiseks koguvõimsusega 193095 MW. Suurimaid pingutusi tuumaenergeetika arendamises teeb Hiina (30 planeeritud, ettepanekud veel 86 ehitamiseks), plaanid on suured ka Indias (vastavalt 10 ja 9), Jaapanis (11 ja 1), Venemaal (8 ja 20), USA-s (7 ja 25), Ukrainas (2 ja 20) ja LAV-is (1 ja 24). Uuteks tuumaenergeetikat kasutavateks riikideks on kindlalt plaaninud saada Valgevene, Indoneesia ja Põhja-Korea, kavad on olemas Bangladeshis, Egiptuses, Tais, Türgis ja Vietnamis.

Kas kõik need plaanid on samasuguste rumalate mõtete tagajärg?

Marek ütleb: tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind. Samas ei maini ta seda, et tuumakütuse hind moodustab tuumaenergia hinnast hoopis väiksema osa kui nafta hind naftal baseeruva energia hinnast.

Veebisaidilt http://www.uic.com.au/nip08.htm saab lugeda ülevaadet “The Economics of Nuclear Power”.

Tuumakütuse hinna osa elektri hinnast väljendab 2003. aastal Lappeenranta Tehnikaülikooli teadlaste poolt koosatud diagramm, millest johtub, et tuumakütuse hinna kahekordistumisel tõuseb tuumaelektrienergia hind 11 protsenti. Sedavõrd suured on tuumakütusele kuluva rahaga võrreldes tuumajaama kapitalikulud ning kulutused hooldusele ning jaama käigushoidmisele. Nüüdseks on see % mõnevõrra kasvanud.

Seevastu gaasi hinna kahekordistumisel kasvab gaasijaama elektrienergia hind 60 protsenti, söe hinna kahekordistumisel 30 protsenti, turba hinna kahekordistumisel 33 protsenti ning puidu hinna kahekordistumisel 52 protsenti.

Marek ütleb: tuumaenergia on tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. Kas siis Eesti on ja jääb tehniliselt vähe arenenud ning madala julgeolekuga riigiks? Siin on loogikaviga, sest kui me energeetika sõlmküsimusi ei lahenda, siis just nii saabki olema. Vaheküsimus veel: kas tuuleenergiat kasutavaid riike iseloomustab tehniliselt vilets areng? Vastupidi, vaja on lahendada energia salvestamise ja jaotusega seonduvad probleemid!

Tuumaenergia kasutuselevõtu vastu on hetkel mitmeid argumente, mida hakkab kajastama Tartu Ülikooli poolt peatselt avaldatav veebisait www.tuumaenergia.ee, mis veel on arendusjärgus ja ei ole avalikkusele avatud. Kahe nädala pärast on veebisait üleval. Aga minu arvates tuumakütuse hinnatõus on ainus oluline argument, millele Marek viitab, samas pole ka selle osakaal tuumaenergia hinnast väga suur.

Lisaks veel: Leedu soov ei kipu realiseeruma? Leedus on see kogu rahvuse energeetilise sõltumatuse ja julgeoleku küsimus. Leedulaste jaoks ei saa juttugi olla, et plaan ei realiseeru. Kuidas ja kui kiiresti leedulased protsessi juhtimisega hakkama saavad, on omaette küsimus. Kui Eestis poleks olnud põlevkivi, siis oleks ka Eestis ammu oma tuumajaam või oleks meie sõltuvus idanaabri energiaressurssidest sisuliselt 100%-line.