Selle lihtsa valemi võiks igaüks kõrva taha panna, kui läheb hinnangute andmiseks. Põlevkivi müügihind ulatub peaaegu 150 kroonini tonni eest. Ühe tonni põlevkivi põletamisel tekib umbes-täpselt 1 tonn CO2. Ning 1 tonni CO2 kvoodi hind, mis oli vajalik osta Eesti-sisese elektrimüügi tagamiseks, oli jaanuaris 20.3 eurot ehk pisut üle 300 krooni tonni eest. Kokku oli jaanuaris vaja osta 110000 tonni heitmekvoote maksumusega 35 miljonit krooni.
Ka Euroopa arendusprojektid, mis töötavad välja meetodeid CO2 eemaldamiseks, näiteks paigutamiseks maa alla, on eesmärgiks seadnud vähendada eemaldamise hinda 50-60 eurolt 20-30 euroni tonni eest. Nii et ka parimate tehnoloogiate rakendamisel kehtib pealkirjas toodud valem. Vaid üksikutes maailma piirkondades, kus tänu CO2 pumpamisele tühjenevasse naftamaardlasse õnnestub nafta saagist tõsta, võib CO2 kasutamine olla majanduslikult isegi otstarbekas.
Üleeile viisin küsitluse läbi TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas minu loetavat keskkonnageoloogiat õppivate tudengite seas. Tulemused olid sellised:
41 arvasid, et globaalne soojenemine toimub ning on täielikult või osaliselt inimese põhjustatud;
10 olid arvamusel, et globaalne soojenemine küll toimub, kuid sel pole inimtegevusega olulist seost;
7 arvasid, et globaalne soojenemine on müüt ning pigem võib lähiajal toimuda jahenemine.
Igal juhul peab europoliitilise otsusega Eestile kehtestatava ülenormatiivse CO2 kvoodi ostmise või kasutusele võetava eemaldamise (kui me selleni jõuame, sest geoloogilisi eeldusi Eestis pole…) kinni maksma elektritarbija.
Filed under: Eesti, Energia, Geoloogia, Keskkond, Maavarad, Reostus | Leave a comment »
Keskkonnaabi 