Pa drita! – Elektrit pole!

Ka albaanlaste leidlikkuses ei maksa kahelda. Kui majas elektrit pole, aetakse mersu akna alla ning tõmmatakse aku pealt juhe 4. korrusele – vt fotot. Kas pole hea idee elektrigeneraatoriks – osta võileivahinna eest vana roostetanud diiselauto, mille mootori töötundide arvus ei maksa kahelda – ning elekter on olemas!

Kloonimisest

Tegin väikese valikulise ülevaate kloonimisest. Head lugemist!

Raadiosaade Geenitoimikud, seitsmeteistkümnes saade 28.05.2003.

Vastab geeniuurija Mart Viikmaa.

Saatejuht: Missugune kloonimine on praegu lubatav või mõeldav?

Mart Viikmaa: Kloonimist on väga mitmesugust ja seda on inimene rakendanud juba ammust aega ja rakendab edaspidigi. Näiteks taimede juures. Paljusid kultuurtaimi paljundatakse just kloonimise teel. Kui me paneme kartulit, siis me kloonime taime, kui me poogime viljapuid, siis me jälle kloonime. Praegu on kloonimine oma aktuaalsuse saavutanud seoses imetajate kloonimisega ja sealt edasi siis potentsiaalselt inimese kloonimisega. Loomade kloonimist on paljude liikide juures tehtud nii teaduslikul otstarbel kui ka juba praktilises tähenduses. Mõningatel juhtudel on väga väärtuslike tõuomadustega veiseid kloonitud, on siirdgeenseid loomi kloonitud – niisuguseid, kelle organismi on väga õnnestunult sisse viidud inimese geen. See loom toodab inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab paljundada kindlate omadustega loomi.

Saatejuht: Kas seda nimetataksegi terapeutiliseks kloonimiseks?

Mart Viikmaa: Ei. See ei ole terapeutiline kloonimine, terapeutiline kloonimine oleks inimese puhul. Põhimõtteliselt oleks siis inimese kloonimist võimalik jaotada kahte tüüpi kloonimiseks. Esiteks reproduktiivne kloonimine, mis tähendab uute kloonindiviidide kloonimist, olemasolevate geenkoopiate tekitamine. Loomade juures seda laialt juba ka tehakse. Teiseks terapeutiline kloonimine, mis ei ole uute indiviidide tekitamine. See tähendab kloonembrüote loomist tüvirakkude saamise eesmärgil. Katseklaasis kasvab embrüo kuni neljateistkümne päeva vanuseks ja selle rakud on väga suure arengulise potentsiaaliga. Nendest võib vastavate mõjutustega saada erinevate kudede rakke ja isegi kasvatada organeid. Neid kudesid ja organeid saaks kasutada siirdamise otstarbel, kahjustunud kudede või haigete organite asemel nendel inimestel, kellelt on võetud rakutuum kloonembrüo tekitamiseks. Siirdatavad koed ehk transplantaadid on täpselt sama geneetilise informatsiooniga, sama genotüübiga nagu doonor. Mingisuguseid immunoloogilisi tõrjeprobleeme siirdamisel ei teki. Terapeutilist kloonimist nähakse perspektiivis selliste haiguste puhul, nagu suhkruhaigus, mille korral on insuliini tootvad rakud organismis hävinud. Või siis mitmete neuro-degeneratiivsete haiguste puhul, nagu Parkinsoni tõbi või Huntingtoni tõbi, mille korral normaalseid ajurakke viiakse hävivate rakkude asemele. Kui reproduktiivne kloonimine on paljudes riikides seadustega keelatud või väga tugeva eetilise kontrolli all, siis terapeutiline kloonimine on mõnel pool seadusega lubatud. Esimesena tegi seda vist Suurbritannia.

Saatejuht: Kui Te vaatate tulevikku, kas Te näete, et kunagi muutub inimese kloonimine vajalikuks ja aktsepteeritavaks?

Mart Viikmaa: Mõned väidavad juba praegu, et on vajadus. Ameerika Ühendriikides on loodud kloonimist soovivate inimeste andmebaas ja seal on juba väga palju sooviavaldusi väga mitmetel põhjustel. Näiteks kui laps hukkub, siis paljud soovivad last asendada, sest nad on juba harjunud tema välimusega. Niisugused soovid on olemas ja mõned peavad mõistlikuks sellistel juhtudel kloonimist rakendada. Praegusel ajal on küll inimese kloonimine enamikes riikides seadusega keelatud, aga mõned erafirmad ei näe keeldu. Kõige tuntum on selles mõttes ususekt Raeli poolt loodud kloonimisfirma Clonaid ja nemad on teatanud, et nad on mitu inimest klooninud, st mitu kloonindiviidi on sündinud.

Saatejuht: Kas Te peate usutavaks selliseid väiteid?

Mart Viikmaa: Keegi ei saa praegu öelda, kas need väited paika peavad, sest mingeid geneetilisi tõendeid kloonindiviidide kohta ei ole. Seda oleks kerge tõestada vastavate molekulaargeneetiliste uurimustega. Firma ei ole seni vastavaid eksperte enda juurde lasknud. Enamus teadlasi peab seda asja siiski blufiks. Loomade klooniminegi on küllal vaevaline. Seda on pikka aega üritatud, meetodeid arendatud, kuid siiski õnnestub see väga harva. Maksimaalselt hea tulemus on see, kui umbes kolm protsenti kõigist kloonimiskatsetest lõpeb elusa järglase sünniga.

Kloonimine kaotaks inimese viljatusmure. EPL 21. juuli 2006, autor: Mirko Ojakivi.

Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kommentaar Richard Villemsilt, Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt.

Selleks puudub ratsionaalne põhjus. Argument, et see oleks teadusele suur väljakutse, ei ole piisav. Kui rääkida, et see lahendaks inimeste viljatusprobleemi, siis ma arvan, et inimesi on Maal niigi liiga palju. Usutakse, et oleks piisav, kui meid oleks kaks miljardit. Olukorras, kus liikide väljasuremise kiirus on väga suur, kasvab jõudsalt inimeste arv. Seepärast pole inimese kloonimine vajalik. Evolutsioon põhineb sellel, et ükski järeltulija pole oma vanema perfektne koopia. Kui kõik oleks perfektsed koopiad, siis poleks evolutsiooni. Looduslik valik ei saa toimuda, kui kõik on sarnased. Kloonimine kaotaks loodusliku valiku. Samas usun, et praegu poleks tehniliselt võimalik tervet inimest kloonida. Lahendamata on hulk küsimusi. Kuid kui kloonimistehnikaid täiustada ja kulutada selleks sama palju raha kui USA on kasutanud Iraagis, siis ma usun, et suudetakse kloonida terve inimene.

Firma Clonaid koduleht.

‘Oleme aidanud ilmale tulla viiel kloonitud imikul. Pakume oma teenuseid viljatutele ja homoseksuaalsetele paaridele, HIV-i nakatunutele, oma lähedase kaotanud inimestele ja Teile, mistahes põhjusel Te seda sooviksite.’

– – –

Clonaid ei ole suutnud tõendada, et neil kloonimine nüüd juba üle 5 aasta tagasi tõepoolest õnnestus ning kloonitud imik nimega Eve ja veel neli last tõepoolest sündisid. 2003. aasta kohtudokumentidest on teada, et firmal on kaks töötajat, kuid puudub aadress ja juhtkond. Firma juhiks on Dr Brigitte Boisselier, kes on ühtlasi Raeli ususekti piiskop. Sekt näeb kloonimises esimest sammu inimese surematuse saavutamisel.

Ka Clonaidi koduleht ei anna mingit infot nende asukoha ja seotud isikute kohta, kontaktivõtuks tuleb täita spetsiaalne vorm, mille lõpp on selline:

Your Interest: (tick one or more)
Having a cloned child
Having my cells preserved (Insuraclone™)
Having my pet cloned (Clone-a-Pet™)
Purchasing eggs (Ovulaid™)
Investing in Clonaid™
An interview (media or students)
Becoming a scientific partner of Clonaid
Other