Kuidas on see võimalik? Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati. Järgmise 30 päeva jooksul avaldab USA geoloogiakeskus (USGS) aruande Bakkeni naftaformatsiooni kohta Põhja-Dakotas, osaliselt ka Lõuna-Dakotas ja Montanas – naftamaardla pindalaks on üle 500 tuhande ruutkilomeetri (rohkem kui 11-kordne Eesti territoorium).
Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks, kuna horisontaalse puurimistehnoloogia kasutamine viis arvutuslikult hinna 20-40 dollarini barrelilt, samas kui majanduslikult tasuvaks arvestati 10 dollarit/barrel.
2007. aastal importis USA 14 miljonit barrelit naftat päevas. Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga (260 miljardit barrelit), ühtlasi võrduks see kogus ligi 40 aasta naftaimpordiga sama tarbimise juures.
USA jaoks tähendaks selle maardla kasutuselevõtu tasuvus pääsemist OPEC-i survest ning Iraani ja Venetsueela poolsed varustamise peatamise ähvardused ebaolulisteks.
Inglise keelne infoallikas: Next Energy News.
Filed under: Energia, Geoloogia, Keskkond, Maavarad, Rahvusvaheline | Leave a comment »