SKP kasvu kultusest loobumine parandab hiinlaste keskkonda

Uskumatu, aga positiivsed uudised tulevad Qinghaist ja Jiangsust China Daily vahendusel. Ökoloogilisele hävingule suudetakse piir ette saada, kuna kahes prefektuuris ei hinnata valitsusametnike tegevust enam SKP kasvu järgi.

Qinghais on märgalad hakanud taastuma, Sanjiangyuani looduskaitseala kuivanud järvedesse on vesi osaliselt tagasi tulnud. See 318000 ruutkilomeetril laiuv kaitseala on ühtlasi Jangtse, Kollase jõe ja Mekongi toitealaks. Kõrbestumine on ikka veel probleem, kuid selle kiirus 130 km2/aastas on hetkeks vähenud 20 km2-ni aastas.

Sanjiangyuani looduskaitseala

SKP kasvu kultuses kooriti paljaks mäed ja rajati uusi kaevandusi, tehastest lähtuv reostus hävitas viljasaagid ning jooivesi reostati, õhureostus on suurendanud kopsuvähki haigestumise sagedust ning tuberkuloosijuhtumite arvu. Maailmapanga poolt loetletud maailma 20 reostunumast linnast on 14 Hiinas. Jõgede seireandmetel on 500-st seirepunktist vaid 140-s vesi joogikõlblik, 118-st uuritud linnast 97-s oli põhjavesi reostunud. Eelmise aasta mais jäi Wuxi linnas üle 2 miljoni inimese joogiveeta Taihu järves vohavate vetikate tõttu. Nüüdseks on järve ümbruses kilomeetrise puhvertsooni tekitamisel suletud üle 2000 väikse keemiatehase.

China Daily’s ilmunud artikli autor Hiina Inimõiguste Uuringute Ühingu nõukogu liige Xiong Lei loodab, et ka mujal riigis suudetakse loobuda SKP kasvu kultusest, kuna olevat vastu võetud Arengu Teaduslik Väljavaade (Scientific Outlook on Development), mis paneb esikohale inimesed ning jätkusuutliku arengu.

  

Minu aadress: Manila, surnuaed

Üle 10000 filipiini perekonna elab selles surnuaias. Sarkofaagide vahel on karaokeaparaat, lapsed mängivad hauaplaatidel kaarte, mängivad inimjäänustega ning kannavad umbes 5 krooni eest kirste… link 

Paljud perekonnad kolisid sinna juhuslikult. Mõned pärisid mauseleumid oma vanavanematelt ning kolisid lihtsalt sisse. Teised tulid linna õnne otsima. Kolmandad sattusid majanduslikesse raskustesse ning kaotasid oma kodud. Kellelgi aga pole kuskile mujale minna.

Surnuaiast on saanud nende peamine sissetulekuallikas. Lisaks teenistusele kirstukandmisest koguvad lapsed vanametalli, plastikut ja muud prügi. Nende isad hoiavad korras haudu ning emad on kodused, st hoiavad mauseleume korras. Nad ei kuulu ühiskonna põhjakihi hulka, vaid moodustavad omalaadse nekropolistliku kultuuri. Fotod ja originaaltekst: Bahag.

Sissepääs on elanike poolt valvatud.

Mänguasju pole vaja poest osta.

56-aastane surnumatja Maria Wico kolis sisse 17-aastaselt. 18-aastane noor ema Florielyn Flores poseerib oma pojaga koduukse ees.

Veteranide mauseleumi on sisse seatud kool.

Lapsed oma igapäevast leiba teenimas.

Kes võidab kaardimängu?

Kohalik karaokeäss treeningtunnil.

Lapsed oma kodus.