Lühiülevaade maailma tuumaenergeetikast

Jaanuar 2008 seisuga töötab maailmas elektrienergia tootmisel 439 tuumareaktorit koguvõimsusega 372059 MW. Enim reaktoreid – 104 – töötab Ameerika Ühendriikides, järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (55), Venemaa (31). Lõuna-Korea (20), Suurbritannia (19), Kanada (18), India ja Saksamaa (mõlemas 18), Ukraina (15), Hiina (11) ja Rootsi (10). Kokku on tuumareaktoreid 30 riigis, Euroopa riikidest veel Hispaanias (8), Belgias (7), Tshehhis (6), Slovakkias (5), Shveitsis (5), Soomes (4), Ungaris (4), Bulgaarias (2), Rumeenias (2), Sloveenias (1), Hollandis (1)  ja Leedus (1) .

Suurima osakaalu moodustab tuumaenergeetika elektrienergia tootmisel (2006. aasta andmed) Prantsusmaal (78%), järgnevad Leedu (69%), Slovakkia (57%), Belgia (54%), Rootsi ja Ukraina (mõlemas 48%),  Bulgaaria (44%), Armeenia (42%), Sloveenia (40%), Lõuna-Korea (39%), Ungari (38%), Shveits (37%),  Saksamaa (32%), Tshehhi (31%) ja Jaapan (30%). USA-s on see 19% ning Venemaal 16%. Kogu maailma elektrienergeetikast moodustab tuumaenergeetika 16%.

Pildil: Three Mile Islandi tuumajaam USA-s.

Jaanuaris 2008 oli ehitamisjärgus 34 tuumareaktorit koguvõimsusega 27798 MW, neist 7 Venemaal, 6 Indias, 5 Hiinas, 2 Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Euroopas ehitatakse ühte tuumareaktorit veel Soomes ja Prantsusmaal. Oma esimest tuumareaktorit elektrienergia tootmiseks ehitab Iraan.

Lisaks sellele on jaanuar 2008 seisuga kindlalt planeeritud ehitada veel 93 reaktorit koguvõimsusega 100595 MW ning tehtud ettepanekud 222 reaktori ehitamiseks koguvõimsusega 193095 MW. Suurimaid pingutusi tuumaenergeetika arendamises teeb Hiina (30 planeeritud, ettepanekud veel 86 ehitamiseks), plaanid on suured ka Indias (vastavalt 10 ja 9), Jaapanis (11 ja 1), Venemaal (8 ja 20), USA-s (7 ja 25), Ukrainas (2 ja 20) ja LAV-is (1 ja 24). Uuteks tuumaenergeetikat kasutavateks riikideks on kindlalt plaaninud saada Valgevene, Indoneesia ja Põhja-Korea, kavad on olemas Bangladeshis, Egiptuses, Tais, Türgis ja Vietnamis.

Maailma 2008. aasta tuumaenergeetika uraanivajaduseks on 64615 tonni. 2006. aastal kaevandati 39429 tonni, suurimateks tootjateks olid Kanada, Austraalia, Kasahstan, Niiger, Venemaa, Namiibia, Usbekistan ja USA. Kokku kaevandati uraani 18 riigis. Suurimaks uraanikaevanduseks oli maa-alune kaevandus McArthur River Kanadas (7200 t), järgnesid pealmaakaevandused Ranger Austraalias (4026 tonni) ja Rossing Namiibias (3067 tonni). Nii Kanada kui Austraalia annavad käiku uusi kaevandusi, Kanada osakaaluks kujuneb lähiaastatel umbes 50%. Alates 1987. aastast on nii USA kui Venemaa desarmeerimise käigus tootnud tuumakütust tuumarelvadest, andes umbes 13% tuumakütuse vajadusest. Kasutatud tuumakütust töödeldakse ka ümber, tõstes ressursside kasutamise efektiivsust 1.3-kordseks.

Lisaks Eestile ja Lätile, mis hetkel kaaluvad osalust uue Ignalina tuumajaama väljaehitamises või Eesti puhul ka oma tuumajaama rajamist, on tuumariigiks saamine Euroopa riikidest kindlalt planeeritud Türgis ja Valgevenes ning kaalumisel veel Itaalias, Albaanias, Portugalis, Norras, Poolas ja Iirimaal. Kokku tehakse plaane 37 maailma riigis.

Veel lisainfot saab veebisaidilt http://www.world-nuclear.org/info/.