Asteroid TU 24: mis oleks võinud juhtuda?

Et kokkupõrke risk on null, selgus NASA kodulehelt alles 4. detsembril 2007. Selle hetkeni olime teadmatuses, kas 250-m läbimõõduga ning 9.248 km/s (33300 km/h) liikuv asteroid Maaga kokku põrkab või mitte. Kõige lähemal Maale, kalkulatsioonide kohaselt 537000 km, on asteroid Eesti aja järgi 29. jaanuari hommikul kell 10.33 (UTC 8.33). http://en.wikipedia.org/wiki/2007_TU24

1 km läbimõõduga Arizona meteoriidikraatri põhjustanud nikkel-raud meteoriidi läbimõõduks on hinnatud vaid 50 meetrit.

800px-meteor.jpg

Samuti 1908. aastal Siberis Tunguusi juhtumi puhul arvatavalt komeetse materjali plahvatuse põhjustanud keha läbimõõduks on hinnatud samuti vaid 50 meetrit, plahvatuse purustuste suuruseks aga 600-kordsed Hiroshima tuumapommi purustused.

tunguska.png

Kuigi plahvatuse tugevus sõltub paljudest asjaoludest (kokkupõrkava keha kiirus, materjali iseloom, kas toimub kokkupõrge või plahvatus toimub õhus jne), siis jämedas joones on kokkupõrke korral kraatri läbimõõt umbes 20 korda suurem kui objekti läbimõõt, seega 250-m asteroidi korral umbes 5 km. Lööklaine purustusraadius oleks loomulikult olnud palju suurem.

Üldlevinud teooria järgi 65 miljoni aasta eest dinosauruste väljasuremise põhjustanud asteroidi läbimõõduks on hinnatud 10 km, kraatri läbimõõduks aga 180 km.

23. märtsil 1989 möödus Maast 700000 km kauguselt Apollo asteroid 4581 Asclepius, mille läbimõõt oli 300 meetrit. Möödumine toimus täpselt samas kohas, kus Maa oli olnud 6 tundi tagasi. Kui oleks toimunud kokkupõrge, siis mõjud oleksid olnud suurimad, mida inimene oma senise kirjapandud ajaloo jooksul Maal oleks näinud. Sama kehtib ilmselt ka TU24 kohta, kusjuures möödumine toimub hetkel kirjutades 49 tunni pärast veelgi lähemalt.

Ilmselt täpne kokkupõrke koht oleks selgunud vaid mõned päevad (?) enne plahvatust. Nii et tegemist oleks olnud otsekui loteriiga: asteroid liigub 33300 km/h, Maa pöörleb… Välja oleks proovitud ilmselt töötada ka lahendusi asteroidi kõrvalejuhtimiseks, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Asteroid_deflection_strategies. Kokkuvõttes tuleb ilmselt nõustuda, et oht, mis tõenäosusteooria järgi on küll väike, oli ikkagi reaalselt olemas ning kokkulangevuse korral oleksime eeloleva 49 tunni jooksul unustanud kõik oma muud mured…

Luua võib veelgi huvitavamaid stsenaariume. Kas asteroidi oleks püütud kursilt kõrvale kallutada või lõhata? Kui seeläbi aga oleks asteroid või selle osa kukkunud kohta, kuhu ta muidu poleks kukkunud – kes siis oleks võtnud vastutuse? Oletame näiteks, kui asteroid oleks kõrvale juhitud ning USA territooriumi asemel näiteks kukkunud Lähis-Idasse… Ilmselt hea stsenaarium uueks põnevusfilmiks, aga tegelikkuses…

Üks vastus

  1. “Ilmselt täpne kokkupõrke koht oleks selgunud vaid mõned päevad (?) enne plahvatust.”

    Seda ei tahaks küll uskuda. Enamuse päikesesüsteemi kehade, s.h. asteroidide ja komeetide trajektoore suudetakse aastasadu ette ja taha ennustada ja vaakumis gravitatsiooniväljas liikumine pole mingi imeasi, mida modelleerida. Et millest siis see “vaid mõned päevad enne plahvatust”?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: