29.01.2008: asteroidi napp möödumine Maast

Kuigi asteroid 2007 TU24 möödub vastavalt NASA arvutustele Maast 538000 km kauguselt ehk 1.4 korda kaugemalt kui Kuu, pole ükski nii suur asteroid viimase 2000 aasta jooksul nii lähedalt möödunud ning prognooside kohaselt ka alanud sajandi jooksul ei möödu. Möödumiskaugus on palju väiksem, kui varem arvati. Seega on tegemist kindlasti tähelepanuväärse sündmusega, mis uudistesse eriti ei jõua, kuna midagi ei juhtu. Katastrooffilmist nähtud stsenaarium aset ei leia, meie aga elame edasi ning isegi ei pane seda sündmust tähele. Asteroidi läbimõõt on umbes 250 meetrit ning on õnnestunud teha ka esimesed fotod, millest vastavalt lahutusvõimele on välja loetav vaid asteroidi assümmeetriline kuju. Peagi tulevad paremad pildid. http://www.jpl.nasa.gov/news/news.cfm?release=2008-014

tu24.jpg

Asteroidi avastas NASA poolt finantseeritud Catalina Sky Survey 11. oktoobril 2007. Lõuna-Kalifornias Mojave kõrbes Goldstone’i jaamas paiknev 70-meetrise läbimõõduga antenn on võimeline detekteerima kosmoselaeva, mis sõidab Maast 16 miljardi kilomeetri kaugusel!

Lisainfo: DC Agle 818-393-9011 Jet Propulsion Laboratory, Pasadena, Calif. agle@jpl.nasa.gov http://neo.jpl.nasa.gov

Astronoomia on nii huvitav teadusharu, et arvasin lootusrikkalt – ka Eestis on see tähelepanuväärne uudis. Läksin observatooriumi kodulehele http://www.aai.ee/ – infot ei ole. Klikkasin Eesti Asrtronoomia Seltsi kodulehte – viimane info oli Astronoomiahuviliste VII Üle-Eestiline kokkutulek 9-13 aug. 2002, üle 5 aasta tagasi! Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee koduleht on viimati ajakohastatud novembris 2003. Järeldan vaid üht: kapitalismi areng Eestis on huvi astronoomia vastu välja suretanud, väärtushinnangud on hoopis teised. Ja kui lugeda Postimehes selle uudise kommentaare, siis on huviliste astronoomia-alased üldteadmised nullilähedased.

4 Vastust

  1. tea midagi. viimati, kui perseiidid sadasivad ja Tõraveres mingi kokkusaamine oli, siis oli küll terve mägi huvilisi terve nädalavahetuse täis. ma pakuks pigem, et sel seltskonnal on mingid omad infokanalid ja laiema ringi ette väga ei tormata.

  2. tea midagi. viimati, kui perseiidid sadasivad ja Tõraveres mingi kokkusaamine oli, siis oli küll terve mägi huvilisi terve nädalavahetuse täis. ma pakuks pigem, et sel seltskonnal on mingid omad infokanalid ja laiema ringi ette väga ei tormata.

  3. Kas ehk keegi oskab kommenteerida, milline on siis ikkagi prognooside ja eluliste võimaluste omavaheline seos sedalaadi taevanähtuste puhul? Nagu näha pole matemaatiline aparaat siiski kõikvõimas, seegi asteroid avastati ju väga hilja ning samahästi võinuks trajektoor olla Maad tabav, mis võrreldes maailma aktsiaturgude langusega (mis oli oli samuti “üllatus”) olnuks märksa valusam langemiskõver. Out of the blue… or out of the invisible spectrum…?

  4. http://news.softpedia.com/news/Arecibo-Prepares-to-Take-Images-of-Large-Asteroid-Fly-by-77266.shtml ütleb, et nii suured (100-500 m diameeter) objektid satuvad Maa vahedusse lähedusse keskmiselt iga 5 aasta tagant ning tõenäosus pihta saada on kord 36000 aasta tagant.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: