10 maailma kõige reostatumat piirkonda

Sellist ülevaadet koostab igal aastal Blacksmithi Instituut, mille eesmärgiks on jätta järgnevatele põlvedele puhas planeet. http://www.blacksmithinstitute.org/ten.php

1. Sumgayit, Azerbaidzhaan

site10a1t.jpg

Reostatud orgaaniliste kemikaalide, naftaproduktide, raskmetallidega (sh elavhõbe). Mõjutatud inimeste arv: umbes 275000. Nõukogudeaegne tööstuskeskus enam kui 40 tehasega, kus toodeti tööstuslikke ja põllumajanduskemikaale ning aastakümnete jooksul reostus kogu piirkond. Heitvett ei töödelda senini ning elavhõbedat sisaldavat muda ladestatakse keskkonda kontrollimatult. Kohalikel elanikel on senini lühike eluiga, sagedased on vähijuhtumid, enneaegsed sünnid, geneetilised defektid jne.

2. Linfen, Hiina

 site10b1x.jpg

Reostatud lendtuha, süsinkioksiidi, lämmastikoksiidide, tahma, väävlioksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, arseeni ja pliiga. Mõjutatud inimeste arv: umbes 3,000,000. Shanxi provintsis Hiina keskosas on hiigelsuur söetööstuskompleks, andes umbes 2/3 riigi energiast, ning sellega seonduvalt rauasulatusahjud. Linfen on üks reostatuimaid linnu, inimesed köhivad õhtuti söetolmu. Levinud on bronhiit, kopsupõletik, kopsuvähk, plii- ja arseenimürgistused.

3. Tianying, Hiina

Üks Hiina suuremaid plii kaevandamise ja töötlemise piirkondi Anhui provintsis, plii ja teiste raskmetallidega on mõjutatud umbes 140000 inimest. Kohalikud viljapõllud on samuti reostatud pliiühenditega. Terviseprobleemid ilmnevad eelkõige lastel: madalam IQ, õppimisvõime nõrgenemine, hüperaktiivsus, kuulmise ja nägemise probleemid. Sagedased on enneaegsed sünnitused ja normaalsest väiksemad imikud.

4. Sukinda, India

site10d2.jpg

Orissa osariigis paiknevas Sukinda orus paikneb üks maailma suurimaid kroomikaevandusi. Kaksteist kaevandust töötavad ilma keskkonnaplaanideta, paigutades jäägid lihtsalt Brahmani jõe kaldale. Kroomi ja teiste metallide poolt mõjutatud inimeste arv on ligikaudu 2,600,000. Kaevanduse töötajatel, kellest suur osa neist naised, ilmnevad sisemised verejooksud, tuberkuloos, astma. Sagedased on fertiilsuse kaotus ja sünnidefektid.  

5. Vapi, India

site10e3x.jpg

Vapi linn on India Guajarati osariigis paikneva 400-km pikkuse tööstusalade vöö, nn Kuldse Koridori lõunapoolseim piirkond. Peamiselt kemikaale, pestitsiide, ravimeid, tekstiili, väetisi ja värve tootvad 1000 ettevõtet on erinevate kemikaalidega ja raskmetallidega otseselt mõjutanud 71000 inimest. Jäätmed sisaldavad raskmetalle, tsüaniidi, pestitsiide jt toksilisi ühendeid. Kohalikud elanikud on sunnitud jooma reostatud vett, mis põhjustab hingamisteede haigusi, nahahaigusi ja vähki, samuti iseeneslikke aborte ja fertiilsuse kaotust.

6. La Oroya, Peruu

 site10f8x.jpg

Alates 1922. aastast on Peruu Andides paikneva kaevanduslinna La Oroya lapsed ja täiskasvanud olnud polümetallide töötlemisest lähtuvate toksiliste emissioonide ja jäätmete mõju all. Mõjutatud inimesi on hinnanguliselt 35000. Eriti lastel on levinud pliimürgistus, 95%-l lastest ületab vere pliisisaldus norme ning tavaliselt on see juba kaasa sündinud. Lisanduvad mullareostus ja happevihmad.

7. Dzerzinsk, Venemaa

site10g1t.jpg

Külma sõja päevil töötanud keemiarelvade tootmiskompleks on reostanud ümbruskonna kemikaalide ja toksiliste jääkidega, sealhulgas sariini, VX gaasi tootmise jääkide, plii ja fenoolidega. Mõjutatud inimeste arv ulatub 300000-ni. Ka praegu on Dzerzinsk keemiatööstuslinn. Põhjavesi on reostunud, vesi on kohati muutunud valgeks mudaks, mis sisaldab dioksiine ja fenoole 17 miljonit korda üle normi. Dzerzinsk on keemiliselt kõige enam reostunud linnana ka Guinessi rekordite raamatus. Veetasemete tõusu tagajätjel on reostus levinu Okaa jõkke. Lähedal paiknevate Nizhni Novgorodi linna ning Gavrilovka ja Pyra külade joogiveevarud on reostatud. Dzerzinskis ületavad surmad sünde 2.6-kordselt, keskmine eluiga on meestel 42 ja naistel 47 aastat.

8. Norilsk, Venemaa

sitenorilsk.jpg

See üks Venemaa põhjapoolsemaid linnu asutati 1935. aastal koonduslaagrina. Nikli ja teiste metallide kaevandamise ja töötlemise tagajärjel tekkinud tahm, väävligaasid, raskmetallid (nikkel, vask, koobalt, plii, seleen), fenoolid ja vesiniksulfiid mõjutavad umbes 134000 inimest. Ka praegu paisatakse õhku igal aastal 2 miljonit tonni väävligaase ning 500 tonni vaske ja niklit. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid.

9. Tshernobõl, Ukraina

1986. aastal toimunud tuumakatastroofi tagajärjed on ilmsed siiamaani. Erineva raskusastmega oli mõjutatute arv algselt 5.5 miljonit, koguarv praeguseks on vaieldav. Radioaktiivne tolm sisaldas uraani, plutooniumit, tseesium-137, strontsiumit ja teisi metalle. Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidega võrreldes vabanes üle 100 korra enam radiatsiooni. Nüüd, üle 20 aastat hiljem on 30-kilomeetrine tsoon plahvatanud reaktori ümber endiselt elamiskõlbmatu. Samas on enamus radioaktiivsest ainest endiselt plahvatanud reaktoris ja selle vahetus ümbruses. Perioodil 1992-2002 avastati õnnetuse tagajärgedena Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas üle 4000 kilpnäärmevähi juhtumi, põhjuseks radioaktiivse joodi kõrgendatud sisaldus piimas.

site10i2x.jpg

site10i1t.jpg

10. Kabwe, Sambia

Plii kaevandamine ja töötlemine on kaasa toonud pliiühendite ja kaadmiumi negatiivsed mõjud 255000 inimesele. Maardlad avastati aastal 1902 ning reostusprobleemdiele ei pööratud mingit tähelepanu enne 1994. aastat. Nii pinnas kui vesi on reostunud, mürgitused avalduvad eriti lastel.

site10j3x.jpg

Mida lisada?

Sellisel TOP-i tegemisel on ka oma mõte, sest instituut võtab vastu annetusi ning toetab enimreostunud aladel korrastustöid. 

Võiks teha ka Eesti TOP 10. Mina näiteks pean Kohtla-Järve õhureostust ning poolkoksimägede ümbruse pinnase- ja veereostust endiselt vaieldamatult Eesti kõige suuremaks keskkonnaprobleemiks. Samas olen avatud teistele hinnangutele. Minule aga tundub kummaline, et just samasse Kohtla-Järve piirkonda plaanitakse jätkuvalt uusi tööstusettevõtteid ja seda enne, kui haisu- ja veereostusprobleemid on lahendatud.

Üks vastus

  1. Mis on teie meelest nende poolkoksimägedega ette vaja võtta.
    a) konserveerida (vist praegu just sellega tegeldakse)
    b) ära kasutada (Toom Pungase Viru Rammu projekt vist lasti põhja – see oleks segand kanasita, turba ja poolkoksi kokku väetiseks)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: