Ilma mõjust tervisele

headache.jpg

Biometeoroloogia on teadusharu, mis uurib biosfääri ja atmosfääri vahelisi seoseid, sealhulgas ilma mõju inimesele. Rahvusvahelise Biometeoroloogia seltsi liige oli näiteks aastatel 1994-2002 eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog professor Juhan Ross (1925-2002) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Ross, kes rajas Tartu biogeofüüsikute koolkonna. Tartu Observatoorium hoiab endiselt üleval Juhan Rossi kodulehte http://www.aai.ee/atm/ross/juhan_ross.html.

Kaljo Piiskop on veebisaidil http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,16 avaldanud huvitava kokkuvõtte ilma mõjust inimesele. Peamised seosed, mis Kaljo Piiskop väja toob, on järgmised:

  • Klimaatilistest tingimustest sõltub haiguste ägenemine: nii näiteks on veebruar ja märts kõige raskemad kuud südame- ja veresoonkonnahaigetele ning sel ajal on registreeritud kõige rohkem südameatakke. Veebruaris on enamasti ka haavandtõbe põdejate verejooksud. Hingamisteede haigused ja kopsupõletikud esinevad sagedasti jaanuaris. Talvel haigestutakse rohkem leukeemiasse kui suvel. Reuma ägeneb tavaliselt aprillis.
  • Alati ei pruugi ilmamuutus tervisele negatiivselt mõjuda. Näiteks torm stimuleerib vaimset tegevust. 1938.a. sügisel, kui Ameerika Ühendriikides möllas orkaan, kontrolliti Massachusettsi osariigis Amhersti kolledÏis õpilaste vaimseid võimeid. Eksamitulemused olid lausa rabavad. Kõige suurema tormihoo ajal tõusid hinded enneolematule kõrgusele ja on säilitanud oma rekordi kolledÏi ajaloos. Tormi järel aga langesid hinded 9% võrra alla tavalise taseme.
  • Negatiivselt laetud ioonid õhus soodustavad haavade kiiret paranemist, kergendavad astmat ja nõgestõve põdevate inimeste vaevusi ning mõjuvad üldse enesetundele hästi. Positiivse laenguga ioonid seevastu toovad kaasa väsimuse, peavalu, pöörituse.
    Paljude teadlaste arvates soodustavad just õhurõhu langusega kaasnevad positiivsed ioonid psüühilisi ja füüsilisi häireid.
  • Kõige tundlikumad ilmamuutuste suhtes on närvilised inimesed. Atmosfääritingimused võivad mõjutada vere keemilist koostist, vererõhku, ainevahetust ja muid eluprotsesse. Vahel võib ilmamuutus olla haiguse tekke või ägenemise põhjuseks.
  • Vanemad inimesed peaksid hoiduma külma mõjudest, sest siis töötab süda suure koormusega. Suvekuudel arenevad kõik elusorganismid jõudsalt, kõrge temperatuur aga ei kiirenda organismi funktsioone.
  • Inimolendid on kõige viljakamad ja annavad kõige tervemat järelpõlve 18-kraadise temperatuuri juures. Üks hüpotees kinnitab koguni, et külmadel kuudel sigitatud indiviidid on keskmiselt kõrgemate vaimsete võimetega, võrreldes nendega, kelle elule
    pandi alus aasta kuumadel kuudel. Täheldatud on ka kuumuse negatiivset mõju intellektile.
  • Külm tõstab ja kuum alandab vererõhku. Mõned ravimid, nagu morfium, on halva ilmaga mõjusamad, uinutid aga on efektiivsemad kuuma ilmaga. Külmema ilmaga reageerivad suhkruhaiged insuliinile aeglasemalt. Inimese aju töötab kuiva ja jaheda ilmaga aktiivsemalt, aga kui väljas püsib kaua selge ilm, siis langeb vaimse töö võime. Vihmane ja sompus ilm, mis saabub pärast kauakestnud päikeselist ilma, annab tõuke töövõime tõusuks.
  • On teada, et inimestele avaldab mõju magnetväli. Biometeoroloogid oletavad, et mingi varjatud, magnetlainete võnkumisega seoses olev “mehhanism” tingib haiguste tsüklilise arengu, sealhulgas südameinfarktide ja insultide sagenemise just neil päevadel, kui atmosfääris täheldatakse magnetilisi häireid. Milles seisneb aga saladuslik side atmosfäärimuutuste ja inimeste käitumise ning elutalitluste vahel ­ seda pole veel avastatud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: