Köögihunt on seade, mis paigaldatakse köögivalamu alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Toidujäätmed sisestatakse koos külma veega ja köögihunt peenestab toidujäätmed väikesteks max 5mm suurusteks osakesteks, mis uhutakse kanalisatsiooni või septikusse.
Esmapilgul on lahendus geniaalne: elamisest kaovad toidujäätmeid, pole probleeme biojäätmetega – kõik läheb kanalisatsioonist alla. Müügiinimesed kiidavad takka: paljudes riikides soodustatakse köögihuntide paigaldamist.
Ja kui paigaldaksin oma kööki hundi, siis pääsen vähemalt selle prügisordi sorteerimisest ning komposteerimisest või konteinerisse tassimisest.
Mida aga ütleb loogiline mõistus?
Olen käinud paljudes reovee puhastusjaamades, näiteks Manchesteri lähedal Boltonis. Kaasaegne (tegelikult juba aastakümneid tuntud ja kasutusel, aga meie mõttes ikkagi kaasaegne) tehnoloogia suunab reoveest eraldatavad orgaanilised jäätmed spetsiaalsesse reaktorisse, kus tekib lagunemise käigus metaan. Seda metaani kasutatakse eelkõige sellesama puhastusjaama varustamiseks elektri- ja soojusenergiaga. Järelikult, kui puhastusjaamal on töötlemisvõimsust piisavalt, siis see isegi soovib, et reoveega tuleks rohkem orgaanikat – saab rohkem elektrit. Selliste puhastusjaamade probleemiks on hoopis tormid suurte sademetega, mis suurendavad töödeldava vee hulka ning muudavad töödeldava vee lahjemaks.
Meil Eestis aga kasutatakse heitvee puhul osaliselt veel ka kõige algelisemat käitlemisstrateegiat – lahjenda ja pihusta, mis suunab veed oluliselt puhastamata keskkonda. Suuremates linnades on heitvee puhastusjaamad, mis püüavad reoveesetet ära kasutada, näiteks põllumajanduses. Selleks tuleb jäätmed komposteerida. Samas meenub Tartu veepuhastusjaama jääkide põleng aasta tagasi, vt http://www.postimees.ee/220107/esileht/siseuudised/240654.php. Seda me küll ei soovi.
Seega ei ole köögihundi suhtes ühtset vastust – kõik sõltub sellest, kuhu needsamad peenestatud jäätmed lõpuks jõuavad. Kui teil on oma eramajal septiline kogumissüsteem, siis saab see lihtsalt kiiremini täis ja maksate äraveo eest. Kui teie jäätmed lähevad ühiskanalisatsiooni, siis sõltub kõik sellest, kas töötlemine toimub või ei, kas töötleja saab kasvava mahuga hakkama ning kas ta oskab suurenenud orgaanikasisaldust ära kasutada – või, vastupidiselt, tekib hoopis uus probleem…
Nii et vastust tuleb otsida jällegi kohalikult tasandilt. Keskkonnahoidlik inimene peaks küsima, mis puhastusjaam sellest arvab – või, veelgi parem, puhastusjaam või omavalitusus peaks köögihuntide suhtes oma seisukoha kohalikul tasandil välja ütlema ja inimesi informeerima. Mujal maailmas aga on osatud orgaaniliste jäätmete juhtimine kanalisatsiooni ilmselt ka kasumlikuks muuta.
Keskkonnaabi 
suur tänu! Eks ma siis uurin enne kohalikust jaamast, kui ostma lähen.
Selle kirjutise järgi on ilmselge, et ega hr. Puura reovee (mitte heitvee) puhastamisest küll midagi eriti jaga. Rääkimata reovee puhastamisele eelnevast (kanalisatsioonivõrk) ning kaasnevast (reoveesette stabiliseerimine). Aga noh, niikaua, kui tartu kandis kaasaegsete tehnoloogiate konverents algab BHT ja KHT erinevuse selgitamisega, polegi paremat taset loota …
Saatsin kommentaari autorile sellise e-kirja:
Tere,
kui olete oma ala ekspert, palun hinnake sellist lõiku Eesti kontekstis:
http://www.erator.ee/
*Mis saab toidujäätmetest reoveepuhastis ?*
Läbinud köögihundi, jõuavad toidujäätmed mööda kanalisatsioonitorustikku reoveepuhastisse, mis erinevalt prügimägedest on kavandatud orgaaniliste jäätmete käitlemiseks. Umbes 70% toidujäätmetest on vesi. Jäätmete tahke osa on kasutatav mineraalirikka väetisena. Köögihuntide poolt tekitatud reoveesette osakaal on kaugelt väiksem tualettide poolt väljastatud jäätmete mahust. Pool sajandit kogemusi näitavad, et köögihuntide kasutamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi kanalisatsioonitorustikes, heitvee puhastusjaamades ja mis kõige tähtsam keskkonnale.
Roiskuv fraktsioon toidujäätmetest, mis suunatakse köögihundist kanalisatsiooni : Sisaldab väärtuslikke toitaineid ja mineraale ning on suhteliselt madala mittesobivate reostusainete sisaldustasemega. Tõstab toitainete sisaldust mudas, mis muudab selle väetise valmistajatele vastuvõetavamaks. Tõstab reovee puhastusjaamas metaani tootlikust. Metaani saab koguda ja kasutada kui lisaenergiaallikat. Köögihunt on ohutu, mugav ja bioloogiliselt aksepteeritav meetod toidujäätmete kõrvaldamiseks köögist, mis vähendab prügimägedele veetavat prügikogust.
In-Sink-Erator edendab sõltumatut uurimistööd, näitamaks, et köögihundi mõju keskkonnale on POSITIIVNE. Olmejäätmetest 25 – 50% moodustavad toidujäätmed; järeldus: Köögihunt vähendab märgatavalt prügilatesse ladestatava prügi hulka.
– – –
Küsimused:
1) Missugustes Eesti linnades kogutakse ja kasutatakse metaani?
2) Missugustes Eesti linnades kasutatakse reoveesetet väetisena?
Ning andke ka oma tegelik nimi, siis saavad kõik Eestis Teie tarkusest osa.
Lugupidamisega,
Erik Puura
aga ma olen kuulnud et köögihundist väljuvad jäätmed kipuvad kleepuma kanalisatsioonitorude seintele ja seeläbi ummistusi tekitama. ei tea, kas sel jutul võiks tõepõhi all olla?
vulc kirjutas:
Ei, see on urban legend.
Tõepoolest ei saa köögihunti pahaks pidada või heaks kiita, teadmata, kuidas piirkonnas asjad korraldatud on. Kui torustik ja puhasti on projekteeritud nii, et see suudab ka biojäätmemassi läbi torustiku lasta ja seda puhastis koos reoveega käidelda, siis tegelikult kodanikule väga mugav lahendus. Biojäätmete transport veokitega on üsna tülikas ning miks mitte kasutada selle asemel torutransporti.
Üldjuhul Eestis muidugi see nii ei ole. Pole veel kohanud, et omavalitsused ja puhastid oleksid selgelt välja öelnud, et soovivad nad köögihuntide paigaldamist või mitte. Pole ka köögihuntide buumi, mistõttu pole tekkinud ehk ka vajadust.
Olen lugenud mõningaid Soome omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju, kus on selgelt öeldud, et siin või seal piirkonnas on köögihundi kasutamine keelatud.