Jaanuari keskkonnamängu lõpptulemused

Nüüd on see siis läbi… Kümme vooru otsimist, viimased kolm korraga, kõige raskem küsimus nr 10. Kõigepealt voorudest.

8. voor – Laose pealinn, mille kirjakuju Wikipedia andmetel eesti keeles on nüüd Viangchan, varem oli Vientjan. Võis vastata ka muidugi inglise keeles. Kõige lihtsam oli üles leida kuulsa kuldse monumendi järgi, näiteks ‘golden monument’ oleks vastuse andnud mõne hetkega. Raskem tee oli ära tunda internetiputka aknalt lao keel ning sealt pealinnani jõudmine oli lihtne. Kiireim oli Ivo Volt (5 punkti), 4 punkti said Tarmo Tüür, Mariann Jalakas, Katrin Enno, Kalev Päädam ja Hugo Tang. Esimesena jäi kiirusepunktist ilma Heino Raivet. Kahju on liider Hobbusterist, kes pakkus Laos. Riik on õige, aga küsitud oli linna… Kuidas ka tahaksin, ei oleks korrektne teiste suhtes selle õigeks lugemine. Sorry.

9. voor – Põhja-Iirimaa linn Londonderry ehk Derry. Lihtsaim oli loomulikult Bogside’is hoone küljel olev kuulus pannoo, mis tuli väga paljude kombinatsioonidega otsingus ‘boy gas mask bomb’ välja. Autode tuledest oli näha ka vasakpoolne liiklus. Lisaks oli poisi riietel Iirimaa kujuline embleem. Kiireim oli Mariann Jalakas (5 punkti), järgnesid Kalev Päädam, leheneeger, Marta O, Ivo Volt ja Kristjan Oopkaup. Neile 4 punkti. Esimesena jäi kiirusepunkti ukse taha Veronica Irmann.

10. voor – kogu mängu kõige raskem ülesanne, Tuva pealinn Kõzõl või Kyzyl, tõlkes ‘punane’. Kinni sai hakata esimesel pildil ainult hoone arhitektuurist ja slaavi tähtedest hoone katusel TDMT, samuti paistsid hoone tagant mäed. Teisel pildil oleva bussi järgi oleks võinud oletada kuulumist endisesse NSVL-i. Ning siis see vapp, mis oli vihje, ühtlasi aga põhjustas täieliku segaduse, kuna ‘päike’ sarnanes väga Kõrgõsztani lipul oleva ‘päiksega’. See põhjustas väga paljudel totaalse äraeksimise Kõrgõsztani. Aga: kes oleks lugenud, mida Kõrgõsztani lipu kujutis tähendab, siis on see väljavaade jurta ülaosast ning oma tähendus on ka täpselt neljakümnel päikesekiirel – seotud nende rahvuskangelase Manasiga, kes ühendas 40 hõimu http://flagspot.net/flags/kg.html. Küsitud linna vapil aga on selliseid kiiri 32… http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D1%8B%D0%B7%D1%8B%D0%BB Mis pidavat viitama ka paljurahvuslusele. Vapi kohta saab sellelt lingilt lugeda, all viide ‘gerb goroda’. Kahjuks vaid vene keeles. Lisaks on värvikombinatsioonid erinevad, ühel punane kollasel taustal, teisel kollane punasel taustal. Ja siis muidugi loom – jakk, mis sümboliseerib linna loomadesõbralikkust (kuigi ka Kõrgõsztanis on jakid). Ühesõnaga, sellise vapi võtsid Kõzõli elanikud kasutusele aastal 2005. Nii et jurtad, jakk ning ikkagi Kõrgõsztani lipu plagiaat… Nüüd aga tähed. Tegelikkuses on see pilt tehtud maja tagant, õige järjekord on TMDT (juba nagu kriminaalromaanis) ning tähendab Tuvinski Muzõkalnõi Dramaticheski Teatr. Kas täht T juhatas kellegi Tuvasse, seda mina ei tea… Ausammas oli loetamatu ning võib olla selle teatri ühele asutajale Viktor Kok-Oolile, kuid ma ei leidnud internetist kinnitust. Ühesõnaga, võitsid need, kes Kõrgõsztani toppama ei jäänud ja edasi otsisid… Esimesena ja teistest väga palju varem jõudis lahenduseni Heino Raivet (5 punkti) Kiirusepunkti said veel Jaan Olvet, Marta O, leheneeger, Katrin Enno ja Marju Kuldmaa. Õige lahenduse leidis ka Hobbuster. Kahjuks ei jõudnud Tuvasse kaks juhtgrupis olijat – Kalev Päädam ja Ivo Volt.

Kui keegi tahab pakkuda veel huvitavaid lahenduskäike, millest vastustes juttu polnud, siis võite saata e-teatega, teen kokkuvõtte.

Nüüd siis lõplik punktitabel. Kiire lõppmäng keeras selle esiotsas jällegi kapitaalselt sassi. Kui on vigu, palun andke teada, aeg juba hiline… Mäng polnud mõisa peale, aga auhindu hakkan otsima. Leheneegri lõpuspurt ning ilmselt püsivus viis võidule! Mingi suht suvaline maja ning tulebki välja, et pilt on tehtud Kõzõlis… Minul oli au Kõzõlis olla aastal 1987.

Mis saab edasi? Esmaspäevaks katsun auhinnad välja mõelda ja ka loosida. Ning annan teada, kas, millal ja kuidas jätkan, sest endalgi on huvitav, saab palju uut teada.

36 leheneeger

35 Katrin Enno

34 Hobbuster, Kalev Päädam, Heino Raivet

33 Ivo Volt

28 Veiko Ulp, Peep Vahtrik

27 Enn Karro

23 Marta O

22 Kristjan Oopkaup, Marju Kuldmaa

21 Riin Tamme

20 Hugo Tang

19 Merili Simmer

18 Kadi Kook, Ivari Tölp, Mariann Jalakas

16 Tarmo Tüür

15 karjuappi, Taavi Tuisk, Veronica Irmann

14 Merle Mandel

13 Tanel Vari, Arko Olesk, Jaan Olvet

10 Triin Männik

9 Taavi Nuum, Triin Kase, Mats Meriste

7 Kairi

6 Hannes Luidalepp, Teet Kerem, Urmas Reinart

5 Jaan Allik

4 Rait Kivi

3 Andres Pulver, Maris Kurs, Margus Palolill, Marko Puusaar, Ooker Maaker, Merlis Nõgene, Tõnis, Mait Urbanik

Keskkonnamäng: küsimused 8 – 10

Kiire lõppmäng: 3 küsimust korraga, vastamise järjekord pole tähtis. Iga küsimuse esimene õige vastaja saab 5 punkti, viis järgmist 4 punkti, ülejäänud 3 – kokku max 15 punkti. Vastused nagu ikka keskkonnaabi@gmail.com.

Aega on 31.01. kella 18.00-ni. 

Kõik küsimused on seekord linnadest. Seega, mis linnades on tehtud need fotod.

Küsimus 8. Linn?

Küsimus 9. Linn?

Ülesanne 10. Linn?

 

Vihje 10. küsimusele:

Must jää tapab. Tundke ta ära!

Maanteedel tunduvad kõige ohtlikumad olevat järsud kurvid asfalteeritud kõrvalteedel, samuti tuleb hoiduda järskudest manöövritest möödasõitudel. Kui põhimaanteedel suudetakse soola abil vee külmumist asfaldi pinnal takistada, siis kõrvalteed võivad muutuda liuväljaks.

Tegelikult pole jää mitte must, vaid lihtsalt läbipaistev ja matt, nii et pole võimalik näha, kas tegemist on lihtsalt asfaldiga või on selle pinnal külmunud veekiht. Tavaliselt looduses jäätub vesi suhteliselt kiiresti ning sisaldab õhumulle – need muudavadki jää näiliselt valgeks. Must jää tekib kas väga külmast vihmast või udust, jäätumine toimub aeglaselt ning enne jäätumist tekib asfaldi pinnale õhuke pidev veekiht.

Sagedasti võib must jää tekkida sildadel, sest külm õhk jahutab nii pealt- kui altpoolt ning pinnatemperatuur langeb kiiremini kui tavalistel teedel.

Musta jääd pole autoaknast üldreeglina näha, küll aga on võimalik näha indikaatoreid maantee kõrval. Kui tee ääres näiteks on jäätunud vesi lompides või aukudes või värske jääkirme, siis viitab see ka asfaldi libedusele.

Lihtsaim on olla eriliselt ettevaatlik nullilähedaste temperatuuride korral ning siis, kui õhutemperatuur on just tugevasse miinusesse läinud. Ka paar plusskraadi õhus ei pruugi musta jääd kõrvaldada, sest asfaldipind võib olla eelnevast külmaperioodist külmem.

Eriliselt libe võib asfalt olla metsavahelistel lõikudel.

Musta jää olemasolu saab õppida autoga ka tundma. Sagedasti pole põhimaanteedel mingit probleemi, sest need on saanud spetsiaalse töötluse. Kui aga kõrvalteele ära keerate, siis võite olla täiesti teistsugustes tingimustes. Aeglasel kiirusel, sirgel lõigul ja teiste sõidukite puudumise korral on peale kõrvalteele sõitmist võimalik pisut järsema pidurdusega testida auto käitumist. Uuematel autodel on ka külgveojõukontroll ning libeduse eest hoitavav tuli ja signalisatsioon. Kui see on korra juba märku andnud või olete kasvõi korrakski tundnud külglibisemist, on oht enam kui reaalne.

Mis kurvis juhtub – leidke mõnikümmend sekundit ning vaadake lingitud videot! Kuldreegel – ärge minge järsult pöördesse või möödasõidumanöövrisse.

Asteroid TU 24: mis oleks võinud juhtuda?

Et kokkupõrke risk on null, selgus NASA kodulehelt alles 4. detsembril 2007. Selle hetkeni olime teadmatuses, kas 250-m läbimõõduga ning 9.248 km/s (33300 km/h) liikuv asteroid Maaga kokku põrkab või mitte. Kõige lähemal Maale, kalkulatsioonide kohaselt 537000 km, on asteroid Eesti aja järgi 29. jaanuari hommikul kell 10.33 (UTC 8.33). http://en.wikipedia.org/wiki/2007_TU24

1 km läbimõõduga Arizona meteoriidikraatri põhjustanud nikkel-raud meteoriidi läbimõõduks on hinnatud vaid 50 meetrit.

Samuti 1908. aastal Siberis Tunguusi juhtumi puhul arvatavalt komeetse materjali plahvatuse põhjustanud keha läbimõõduks on hinnatud samuti vaid 50 meetrit, plahvatuse purustuste suuruseks aga 600-kordsed Hiroshima tuumapommi purustused.

Kuigi plahvatuse tugevus sõltub paljudest asjaoludest (kokkupõrkava keha kiirus, materjali iseloom, kas toimub kokkupõrge või plahvatus toimub õhus jne), siis jämedas joones on kokkupõrke korral kraatri läbimõõt umbes 20 korda suurem kui objekti läbimõõt, seega 250-m asteroidi korral umbes 5 km. Lööklaine purustusraadius oleks loomulikult olnud palju suurem.

Üldlevinud teooria järgi 65 miljoni aasta eest dinosauruste väljasuremise põhjustanud asteroidi läbimõõduks on hinnatud 10 km, kraatri läbimõõduks aga 180 km.

23. märtsil 1989 möödus Maast 700000 km kauguselt Apollo asteroid 4581 Asclepius, mille läbimõõt oli 300 meetrit. Möödumine toimus täpselt samas kohas, kus Maa oli olnud 6 tundi tagasi. Kui oleks toimunud kokkupõrge, siis mõjud oleksid olnud suurimad, mida inimene oma senise kirjapandud ajaloo jooksul Maal oleks näinud. Sama kehtib ilmselt ka TU24 kohta, kusjuures möödumine toimub hetkel kirjutades 49 tunni pärast veelgi lähemalt.

Ilmselt täpne kokkupõrke koht oleks selgunud vaid mõned päevad (?) enne plahvatust. Nii et tegemist oleks olnud otsekui loteriiga: asteroid liigub 33300 km/h, Maa pöörleb… Välja oleks proovitud ilmselt töötada ka lahendusi asteroidi kõrvalejuhtimiseks, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Asteroid_deflection_strategies. Kokkuvõttes tuleb ilmselt nõustuda, et oht, mis tõenäosusteooria järgi on küll väike, oli ikkagi reaalselt olemas ning kokkulangevuse korral oleksime eeloleva 49 tunni jooksul unustanud kõik oma muud mured…

Luua võib veelgi huvitavamaid stsenaariume. Kas asteroidi oleks püütud kursilt kõrvale kallutada või lõhata? Kui seeläbi aga oleks asteroid või selle osa kukkunud kohta, kuhu ta muidu poleks kukkunud – kes siis oleks võtnud vastutuse? Oletame näiteks, kui asteroid oleks kõrvale juhitud ning USA territooriumi asemel näiteks kukkunud Lähis-Idasse… Ilmselt hea stsenaarium uueks põnevusfilmiks, aga tegelikkuses…

29.01.2008: asteroidi napp möödumine Maast

Kuigi asteroid 2007 TU24 möödub vastavalt NASA arvutustele Maast 538000 km kauguselt ehk 1.4 korda kaugemalt kui Kuu, pole ükski nii suur asteroid viimase 2000 aasta jooksul nii lähedalt möödunud ning prognooside kohaselt ka alanud sajandi jooksul ei möödu. Möödumiskaugus on palju väiksem, kui varem arvati. Seega on tegemist kindlasti tähelepanuväärse sündmusega, mis uudistesse eriti ei jõua, kuna midagi ei juhtu. Katastrooffilmist nähtud stsenaarium aset ei leia, meie aga elame edasi ning isegi ei pane seda sündmust tähele. Asteroidi läbimõõt on umbes 250 meetrit ning on õnnestunud teha ka esimesed fotod, millest vastavalt lahutusvõimele on välja loetav vaid asteroidi assümmeetriline kuju. Peagi tulevad paremad pildid. http://www.jpl.nasa.gov/news/news.cfm?release=2008-014

Asteroidi avastas NASA poolt finantseeritud Catalina Sky Survey 11. oktoobril 2007. Lõuna-Kalifornias Mojave kõrbes Goldstone’i jaamas paiknev 70-meetrise läbimõõduga antenn on võimeline detekteerima kosmoselaeva, mis sõidab Maast 16 miljardi kilomeetri kaugusel!

Lisainfo: DC Agle 818-393-9011 Jet Propulsion Laboratory, Pasadena, Calif. agle@jpl.nasa.gov http://neo.jpl.nasa.gov

Astronoomia on nii huvitav teadusharu, et arvasin lootusrikkalt – ka Eestis on see tähelepanuväärne uudis. Läksin observatooriumi kodulehele http://www.aai.ee/ – infot ei ole. Klikkasin Eesti Asrtronoomia Seltsi kodulehte – viimane info oli Astronoomiahuviliste VII Üle-Eestiline kokkutulek 9-13 aug. 2002, üle 5 aasta tagasi! Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee koduleht on viimati ajakohastatud novembris 2003. Järeldan vaid üht: kapitalismi areng Eestis on huvi astronoomia vastu välja suretanud, väärtushinnangud on hoopis teised. Ja kui lugeda Postimehes selle uudise kommentaare, siis on huviliste astronoomia-alased üldteadmised nullilähedased.

SEB alternatiivne energia: investeerige Gazpromi!

Kuidas investeerida keskkonnasõbralikult? Kuna mina pole investeerimisspetsialist, siis soovitasin avada LHV-s vastava foorumiteema, http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=184761 (vt alustajate foorum, keskkonnasõbraliku investeerimise mõttekusest). Juba teise kommentaarina tuli link, mille kohaselt SEBis loetakse investeerimist Gazpromi panustamiseks alternatiivenergeetikasse.

Teades, kui röövellikult on Gazprom ringi käinud Venemaa loodusega ning missuguseid keskkonnariske hõlmavad endasse käimasolevad projektid, siis on ilmselt õigustatud küsimus: kas investeerimine Gazpromi on keskkonnasõbralik investeering? Mulle tundub, et järgnev väljavõte reklaamtekstist on tarbijat eksitav, sest väita, et maagaasi tootmine ei kahjusta keskkonda ning ei vähenda Maa looduslikke ressursse, on vale.

SEB: “Alternatiivne energia on energia, mida toodetakse allikatest, mis ei kahjusta keskkonda või ei vähenda Maa looduslikke ressursse. Sektor areneb massilise nõudmise ajendil, et leida energialahendusi nii arenenud riikides kui ka arenguriikides. 

Antud investeerimishoiuses liigitatakse selle energiatüübi alla taastuvenergiat ja maagaasi. Maagaas on võrreldes muude fossiilsete kütustega tunduvalt keskkonnasõbralikum, kuna selle põlemisel vabaneb vähem süsihappegaasi.”

Kui minu poolt õpetatava keskkonnageoloogia eksamil tudeng kõigepealt defineeriks alternatiivse energia kui keskkonda mitte kahjustava ning Maa looduslikke ressursse mitte vähendava energialiigi ning hakkaks siis rääkima maagaasist, peaks ta kokku leppima korduseksami aja.

Antsud, tulge oma vesinik-köögihundiga välja!

Kui kirjutasin oma arvamuse köögihundist, siis osutus see teema vägagi populaarseks. Eesti inimene on üllatavalt keskkonnahoidlik ja suhtub reklaamijate ülistustesse umbusklikult, http://www.erator.ee/ andmeil pole keskkonna mõttes sõbralikumat masinat kui köögihunt. Kui lugu ilmus greengate.ee-s, siis kommenteeris seda anonüümne ants väitega, et mina ei jagavat ööd ega mütsi, terminoloogia on sassis ning tehnoloogiast ei taipa tuhkagi. See on naljakas, kuidas anonüümne kommenteerimine inimeste arvamust mõjutab, sest foorumites toimunud köögihundi-diskussioonides viidati korduvalt sellele kommentaarile.

Edasi võtsid sõna ‘antsud’ ka minu blogis, kirjutades kommentaaris ‘Selle kirjutise järgi on ilmselge, et ega hr. Puura reovee (mitte heitvee) puhastamisest küll midagi eriti jaga. Rääkimata reovee puhastamisele eelnevast (kanalisatsioonivõrk) ning kaasnevast (reoveesette stabiliseerimine). Aga noh, niikaua, kui tartu kandis kaasaegsete tehnoloogiate konverents algab BHT ja KHT erinevuse selgitamisega, polegi paremat taset loota…’ Naljakas on Eestis see, et ükskõik mis küsimust arutatakse, pööratakse see Tallinn-Tartu maavõistluseks. Eesti elanikkond annab tervikuna ühe keskmise suurlinna välja, kõik kokku on umbes kuuendik Londonist koos eeslinnadega…

Kuna seekord oli e-posti aadress õige, õnnestus mul ka antsudega suhelda ning palusin, et nad Eesti rahvale oma seisukohta lahti seletaksid. Pisut segane vastus rääkis võimalusest toota mitte ainult metaani, vaid ka vesinikku, aga see oli ka kõik, millest need vaieldamatult targad eestlased olid nõus rääkima, avaldamata oma õigeid nimesid.

Nüüd võttis minuga ühendust Osooni-saate toimetaja, et jällegi köögihundist juttu puhuda. Vastasin, et kahlemata on Eestis selles valdkonnas paremaid asjatundjaid, mina panin oma loogilise arutluse kirja. Palusin Osoonil uurida, kuhu inimeste biojäätmed kanalisatsiooni kaudu jõuavad: kui tõesti toimub energeetiline ja/või põllumajanduslik kasutamine, siis võib köögihundi mõju olla positiivne. Kui aga seda ei toimu, siis võib mõju olla pigem negatiivne. Nii lihtne see ongi, see pole raketiteadus.

Geniaalne oleks ju tõepoolest, kui toodaksime köögihundis peenestatud orgaanika baasil näiteks toitlustusettevõtetes vesinikku, sellst omakorda energiat ning energiafirma maksab meile veel peale. Kõik on võimalik. Antsud ja teised anonüümsed targad, rääkige rahvale ka, kuidas tehnoloogia võiks areneda! Või on antsud tegelikkuses vaid köögihundi müügiesindajad?

Keskkonnamäng pärast 7. vooru

Plaanis oli jaanuarimäng teha 10-voorulisena ja püüan sellest kinni hoida, kuna aga pean vahepeal ära sõitma, siis tuleb järgmisel kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 18.00 KIIRE LÕPPMÄNG – korraga käivitub 3 küsimust ning iga küsimuse puhul eraldi rakendub sama hindamissüsteem (esimene 5, järgmised viis 4, ülejäänud õigesti vastajad 3 punkti). Seega on võimalik teenida maksimaalselt 15 punkti, selleks aga tuleb kõik küsimused esimesena vastata. Küsimusi võib vastata eraldi e-teadetega. Nii et 30. jaanuaril 8.-10. voor ühekorraga!

Peale seda on jaanuarimäng lõppenud. Aga kuna on tekkinud ka sõltlased, siis hetkel plaanin, et veebruaris jätkub mäng ühevoorulistena ja nädalas korra, tõenäoliselt kolmapäeviti kell 18, aga aeg võib muutuda. Auhinna võidab iga vooru KIIREIM + 1 loosiauhind igas mängus.  

 

Seitsmes voor – ära tunda Bender, Bendery, Benderõ ehk Tighina kujunes mitmete arvates senistest kõige raskemaks, nii oligi plaanitud. Eriti ka kuna pildiotsing Bender andis hoopis kellegi teise pildi. Välja arvatud üks absurdne lahendus. Google’i otsing ‘market scales’ tõi 5. lehel välja õige pildi, Tighina kolhoosituru… Ise poleks ma seda ilmaski uskunud. Minu arvates ikkagi lahenduse otsimine kunagise Liidu läänepiirilt + Transnistria lipu äratundmine ja mälestussammas, mis viitas hiljutisele sõjategevusele olid kindlad teed ning paras pähkel puremiseks. Arko Olesk näiteks jõudis peast Tiraspoli kohale, aga jäi Dnestri ehk Moldaavia keeles Nistru valele kaldale peatuma ning jõudis lõpuks ikkagi kohale ‘market scales’ kaudu. Lipp oli raskesti nähtav, siiski punane ja roheline äratuntavad. Lipuotsing ‘red green red flag’ oleks ka Transnistriasse juhatanud ning Transnistria suuruselt teine linn oleks olnud läbikammimisel õige.

Aga miks Benderõ? Sest olin seal ajateenistuses 1983-1985, enamuse ajast laadisin akusid. Oma kogemusi jagasin ka 1996. aasta Postimehes http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/03/05/ristmik.htm. Akuruumis aga oli kolm anumat vedelikuga, neist 2 olid kontsentreeritud väävelhape ning 1 kohalik vein. Vaid mina teadsin, mis kus on, ja ohvitserid käisid siis minu juures ‘akusid laadimas’.

Õnneliku juhuse läbi jõudis kõige kiiremini kohale jällegi Hobbuster ning suurendas oma edu, vastus tuli 6 minutiga. Edasi tuli oodata 9 minutit ning suht samaaegselt jõudsid kohale Ivari Tölp, Kristjan ja Kalev Päädam. 20 minutit kulus Hugo Tangil ja 21 minutit Katrin Ennol, neile kõigile kiirusepunktid. Esimesena jäi kiirusepunktist ilma Ivo Volt. Oli 3 uut liitujat, kes loomulikult kandideerivad loosiauhindadele.

Tabeliseis peale 7. vooru:   

28 Hobbuster

26 Kalev Päädam

25 leheneeger

24 Ivo Volt, Katrin Enno

23 Heino Raivet

22 Veiko Ulp, Peep Vahtrik

21 Riin Tamme, Enn Karro

15 Kristjan 

13 Tanel Vari, Merili Simmer, Arko Olesk, Hugo Tang 

12 karjuappi, Marta O, Marju Kuldmaa, Kadi Kook, Ivari Tölp 

11 Merle Mandel

10 Triin Männik

9 Taavi Nuum, Mariann Jalakas, Taavi Tuisk, Triin Kase, Veronica Irmann, Tarmo Tüür 

7 Kairi

6 Hannes Luidalepp

5 Jaan Allik

4 Rait Kivi

3 Andres Pulver, Maris Kurs, Margus Palolill, Marko Puusaar, Teet Kerem, Ooker Maaker, Merlis Nõgene, Mats Meriste, Jaan Olvet, Tõnis, Mait Urbanik 

Seega – kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 18.00 KIIRE LÕPPMÄNG – korraga käivitub 3 küsimust ja võimalus teenida 15 punkti! Mõelge läbi oma strateegia ja taktika.

Keskkonnamäng: küsimus 7

Küsimus 7: Mis linnaga on tegemist?

Vastata on aega 24 tundi, aeg läheb kinni 25.01. kell 18.00 ning vastused tuleb saata e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com.

Igale küsimusele esimene õige vastaja saab 5 punkti, järgmised viis õiget vastajat 4 punkti ning ülejäänud õiged vastajad 3 punkti.

Vastaja ID-ks on e-posti aadress. Kui sama küsimuse kohta on samalt e-posti aadressilt tulnud mitu vastust, läheb arvesse vaid esimene vastus.

 

Vajame häid uudiseid

Eelkõige kodumaisel tarbimisel põhineva majanduskasvu vilju nautides oli kuulda ka palju positiivset meie keskkonnaprobleemide vähenemise kohta. Hetkel oleme jõudnud paanika perioodi ning uudiseid kuulates jääb mulje, nagu oleks kõik halvasti ning mistahes uudis lõpeb sõnadega – kokkuvõttes tähendab see, et järgneb hinnatõus. Laastavad tormid järjest tugenevad, Läänemere tase tõuseb…

Mis oleksid aga head uudised?

Kas see, et jaanuaritorm vaibus kardetust pehmemalt, aasta 2005 Pärnus ei kordunud? Või see, et teiste liiduriikide probleemid on veel suuremad? Saksamaa ja tema naabrid vajavad Venemaa gaasi nagu õhku, Läänemere põhja paigaldatava Nord Streami gaasitoru maabumiskoht Saksamaal Lubminis on ammu välja valitud. Seejuures ollakse valmis aktsepteerima, et tarnijaks on Venemaa, kes loob endale hiigelkasumeid keskkonnakahjustuste arvel ning suurenevad julgeolekuriskid. Leedulased püüavad taotleda Ignalina tuumajaamale tööaja pikendust, kuid kuna Ignalina sulgemine aastal 2009 oli liitumise tingimuseks, siis vaevalt seda saavutatakse. Energianälg Euroopas järjest suureneb.

Põlevkivi olemasolu Eestis peaks olema tegelikult väga positiivne tõsiasi, ka paljude rahvusvaheliste analüütikute hinnanguil on Eestil võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega võimalus tagada energeetiline sõltumatus veel paljudeks aastakümneteks. Aga kuitahes veenvalt akadeemik Raukas ka püüaks eurooplasi veenda, et kliimamuutused ei ole inimesest põhjustatud, on eurooplased otsustanud, et süsinikdioksiidi heitmeid tuleb vähendada ning parim viis selleks on heitmed maksustada. See on poliitiline otsus. Kuidas edasi? Põlevkivi olemasolu ei tohi sageli käsitleda kui rahvuslikku tragöödiat. Jah, keskkonna suhtes oleks minevikus pidanud hoopis teisiti käituma ning õigeaegselt investeerima sellesse, et heitmed ja jäätmed keskkonda ei rikuks. Ka praegu on võimalus seda teha. 

Paljude otsustajate mõtted on pöördunud tuumaenergeetika suunas. Teised jälle veavad tuuleenergia köit, mis on väga õige tegevus ühe erandiga: kui ei väidetaks, et on olemas tehnoloogiad ja Eestile on majanduslikult kasulik ehitada üles kogu elektrienergeetika tuuleenergia baasil ning kui ei halvustataks kõiki teisi energeetika arendamise ideid.

Sellises virvarris tekib tunne, et Eestil on suured probleemid. Tegelikkuses aga on need head probleemid, sest Eestil on mitmeid valikuvõimalusi, kuidas energiaga varustatus üles ehitada. Loomulikult elektrienergia hind mõnevõrra kasvab. Samas ka energiasäästu võimalusi on veel väga vähe kasutatud. Erinevate variantide vahel valikute tegemist ei tohi pöörata rahvuslikuks tragöödiaks. Eesti uudistevoog aga on sageli üles ehitatud kuulaja-vaataja köitmisele negatiivsete emotsioonide tekitamisega.

Eesti areng ei sõltu väga olulisel määral sellest, kuidas elektrienergiaga varustatus üles ehitatakse – juhul, kui on tagatud sõltumatus suurest idanaabrist. Areng sõltub hoopis sellest, kuidas meil õnnestub uusi tehnoloogilisi ideid luua ja oskuslikult mujale maailma nii oskusteabena kui toodetena tarnida. Selleks aga, et need mõtted paremini liiguksid, peaksid inimesed end suutma vabastada paanikatundest ning ka meedia võiks sellele kaasa aidata. Üks võimalus selleks on nautida Eesti loodust, ilusaid kohti ja erinevaid variante on tuhandeid. Tähtis on see, et nii edulood kui ebaõnnestumised Eesti tehnoloogiate ja toodete ekspordil jõuaksid analüüsimisele ning ettevõtjail, kes senini on nautinud vaid kodumaise müügi vilju, õnnestuks teha järele või vigadest õppida.

Ma arvan, et rubriik ‘Ainult head uudised’ muutuks kindlasti populaarseks mistahes Eesti meediakanalis.

Keskkonnamäng peale 6. vooru

Järgmine 7. voor algab neljapäeval, 24. jaanuaril kell 18.00. Kuuenda vooru esimene õige vastus – Mirnõi linn Jakuutias – tuli samuti kiiresti – 8 minutiga. Ei õnnestunud täita lubadust raskest küsimusest, augud tundusid lihtsalt huvitavad – eks siis lubadus jääb edaspidiseks jõusse.

Augud olid tõepoolest kuulsad, aga samas mitte kõige kuulsamad maailmas. Loogika oli loomulikult väga lihtne, igal augul oli erinev tekkelugu. Pildil 1 oli Cotopaxi vulkaani kraater Ekuadoris, üks tuntumaid vulkaani kraatreid, mille läbimõõt on 600-800 meetrit. Pildil 2 oli Wolfe Creeki meteoriidikraater Austraalias, selle läbimõõduks on keskmiselt 875 meetrit. Ning viimaseks Mirnõi linna juures paiknev teemandikaevandus, mille läbimõõt on 1.2 kilomeetrit. Kui loogika oli tabatud, siis otsing oli suhteliselt lihtne, kõige raskem ehk oli Cotopaxi leidmine, kuid näiteks ‘vulcano crater ice’ pildiotsingus tuleb välja teisel lehel.

Uuesti vahetus liider. 8 minutiga sai hakkama seekord hobu hobbuster, kes muutis end lihtsalt Hobbusteriks. Järgnesid ja 4 punkti said leheneeger, Arko Olesk, Kristjan, Ivari Tölp ja Merle Mandel.  Loomulikult kasvasid õigesti vastanute shansid võita loosiauhindu. Oli 3 uut liitujat, osalejate koguarv tõusis 40-ni.

Tabeliseis peale 6 vooru:

23 Hobbuster 

22 Kalev Päädam, leheneeger 

21  Riin Tamme, Ivo Volt

20 Katrin Enno, Heino Raivet

19 Veiko Ulp, Peep Vahtrik

18 Enn Karro

13 Tanel Vari

12 karjuappi

11 Merle Mandel, Kristjan

10 Triin Männik, Merili Simmer, Arko Olesk

9 Taavi Nuum, Marta O, Mariann Jalakas, Taavi Tuisk, Triin Kase, Hugo Tang, Marju Kuldmaa, Kadi Kook  

8 Ivari Tölp 

7 Kairi

6 Veronica Irmann, Tarmo Tüür

5 Jaan Allik

4 Rait Kivi

3 Andres Pulver, Maris Kurs, Margus Palolill, Marko Puusaar, Teet Kerem, Ooker Maaker, Merlis Nõgene, Hannes Luidalepp, Mats Meriste

Järgmine 7. voor algab neljapäeval, 24. jaanuaril kell 18.00.

Kuidas müüa ideid?

Teil tuli idee ja te arvate, et sel on tõesti jumet. Selline sisetunne on kohe. Aga teil pole aega ega raha eriti sellega tegelda ja te tahate, et keegi selle lihtsalt ära ostaks, sest küll ideid tekib veel. Raha aga oleks kohe vaja. Kas pole see tavaline?

Kõigepealt, head ja halvad uudised. Hea uudis: õnnitlen, te kuulute innovatiivsete inimeste hulka. Te tahate midagi uut mõelda ja te oskate mõelda. Just sellised inimesed panevad aluse Eesti arengule. Halb uudis: väga suure tõenäosusega ei taha keegi teie ideed sellel kujul, kuidas teie seda serveerite, ära osta. Ja teiesuguseid on väga palju. 

Seth Godin http://en.wikipedia.org/wiki/Seth_Godin on välja toonud 12 teesi, kuidas ideid müüa. Esitan neid ja kommenteerin oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt.

Kõigepealt, selle vahel, kui hea idee tegelikult on ning kui tõenäoliselt see kasutusele võetakse, otsene seos puudub. Kõik sõltub sellest, kui hästi õnnestub ideid müüa ja seeläbi realiseerida. Nüüd aga teesid.

1. Õppige ideed jagama. Igaüks tahab midagi omada – mina, teie, kõik inimesed. Paradoks on selles, et kui te ei tee kellestki oma idee kaasomanikku, siis ei jõua te kuskile. Keegi võib omada osa teie ideest või õigusi sellele ideele oma mängumaal. Vahel on vajalik, et te annate idee ära ning ideede generaatorina tagate endale edasiliikumise. Samas, idee andmine õigetele inimestele on tegelik kunst, millest sõltub teie edu. Kui teete vale valiku, peate asuma uue idee kallale.

Loomulikult on võimalik teatud ideid või lahendusi kaitsta patendi või kasuliku mudeliga, seeläbi asute pikaldasse ja aeganõudvasse ametlikku protsessi. Samas üle 99% ideedest ei ole kaitstavad, nad on nii lihtsad, et igaüks võib selle peale tulla ja te mõtletegi, miks seda pole juba tehtud. Aga sellepärast polegi, et sama ideed pole osatud müüa. Lisaks, kui teil on patent või kasulik mudel ning arvate, et hommikul peale selle avaldamist on järjekord ukse taga, siis see on naiivsus. Suure tõenäosusega ei tule kosilasi ei täna, ei homme ega aasta jooksul. Te olete samas punktis, kus alguses – peate hakkama oma ideed müüma. Patendi või kasuliku mudeli puhul on teil vaid kindlus, et kui valite vale partneri, siis on teil võimalus ka leida uus ja parem.

2. Leidke endale optimistlikke kaasvõitlejaid. Kui olete oma ideega üksi, siis on teil kogu aeg tunne, et sumpate pimeduses. Kui aga leiate üles inimesed, kel on samuti ideid ning kel on samad probleemid nende realiseerimisega, siis arenete üheskoos ning mis veelgi tähtsam – teid pannakse paremini tähele. Kui lepite ise kokku kohtumise mingis ettevõttes ja lähete oma ideid pakkuma, siis on ettevõtjail väga raske aega leida, sest üksikult on teiesuguseid palju. Kui aga kutsute ettevõtja oma ‘leiutajate klubisse’, siis tekib ettevõtjal sündroom – ohoo, midagi võib seal ju ka olla.

3. Te peate algstaadiumis panustama palju aega oma idee arendusse ja väljapakkumisse. Kõige tavalisem juhtum on, et peale esimest kohtumist ja ei-sõna on teil kogu energia kadunud. Nii võivadki asjad lõppeda. Samuti, kui olete leidnud endale inimese, kes teie ideed arendab – nõudke algstaadiumis oma osalust kõigil kohtumistel, usaldage, aga ärge uskuge, et kellelgi teisel on sama suur soov ja tahtejõud teie ideed realiseerida. Sest see on ikkagi teie idee. 

4. Esitledes mõelge meeldejäävate sõnade peale. Unikaalsed ja meeldejäävad sõnad oma idee tutvustamisel aitavad väga palju kaasa. Samas, isegi kui te seda usute, ärge püüdke hakata esitluses tõestama, et teie idee lükkab ümber füüsika ja keemia seadusi või muid ühiskonnas laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamisi. Isegi kui te ise olete kindel, et see nii on, siis seda kohe alguses tehes loote enda ümber sellise aura, et kuuldused teist levivad ning teid ei võeta tõsiselt.

5. Lähenege laiemalt. Kui annate vaid kitsa ülevaate ning inimesed, kes teid kuulavad, peavad hakkama ise tõlgendama, kuidas teie ideed veel võiks rakendada – siis ei maksa olla naiivne ja arvata, et teiega jõutakse kohe kaasa mõelda. Looge ise suur pilt ja idee suurus ning väärtus tõuseb.

6. Andke oma ideele huvitav nimi. On hinnatud, et idee väärtus võib koheselt tõusta 2-3 korda, kui nimi on väga hea.

7. Tehke ise ära esialgsed uuringud, missugust mõju idee realiseerimine avaldaks. Keegi ei saa vaielda vastu reaalsetele andmetele. See võib olla väga väike uuring, ekstrapoleerige selle tulemusi julgelt kogu rakendussfäärile – isegi kui teie järelduste tegemise metoodika vaidlustatakse, on see väga palju parem kui mõju lihtsalt teoreetiliselt kirjeldada.

8. Te peate saama kaasa haaratud inimesi, kelle otsusest paljugi sõltub. Sageli põrkute vastu ametkondlikkuse müüri ning teid käitletakse ametniku poolt kui tüütut ajakulutajat. Nii ka on – kui inimesel, kes teid kuulab, puudub endal teile kaasa aitamiseks igasugune motivatsioon peale selle, et teie ärakuulamine on pelgalt tema töökohustus, siis võib tulemusi mitte tulla.  

9. Esitlusel tehke 1-2 slaidi, mis on tapvalt efektsed ja meeldejäävad ning illustreerivad selgelt teie ideed ning selle rakendamise läbi loodavaid võimalusi.

10. Olge ise hea tunnustaja. Paljudele inimestele on tunnustus tähtsam kui tasu. Kui te olete ise hea teiste töö tunnustaja, siis soovivad ka teised teie projektides osaleda.

11. Suhelge intensiivselt ja pidevalt. Ka mina olen nõustanud inimesi, kel on perspektiivne idee – ma tunnen seda. Ma räägin, julgustan ja kritiseerin samuti ning ütlen, mida edasi võiks teha. Ning siis on pool aastat vaikust, aasta… Ma ootan, et inimene ise uuesti kontakti võtaks – aga ta ei tee seda! Ja mul tekib tunne, et sellest projektist küll asja ei saa. On ka vastupidiseid juhtumeid, kus inimene tüütab lõpuks ära, aga selle põhjuseks on tavaliselt jäägitu vastuvaidlemine mistahes kriitikale ja võimetus ennast muuta. Üldjuhul aga on idee autor ise liiga passiivne.

12. Kasutage suhteid ja kontakte või neid, kel suhteid ja kontakte on. Ja tehke nii, et inimestel, kellega te suhtlete, oleks hea meel teid näha, mitte et nad jätavad telefoni helisema, kui näevad telefonitablool teie numbrit. 

Ka minul on palju ideid, aga neist pole midagi kasu, kui need jäävad ellu viimata. Väga sagedasti märkate, et paljud teie ideedest on varem või hiljem ka ära tehtud. Keegi oli osavam pakkuja ja müüja kui teie – või lihtsalt alustas varem. Tulemuseni jõudmiseks tuleb tegutseda. 

Keskkonnamäng: küsimus 6

Küsimus 6: Piltidel on 3 auku. Vastusena saatke selle augu asukoht, mille ülemise ääre läbimõõt on kõige suurem. Vihjena võib öelda, et tegemist on tuntud aukudega.

Vastata on aega 24 tundi, aeg läheb kinni 22.01. kell 18.00 ning vastused tuleb saata e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com.

Igale küsimusele esimene õige vastaja saab 5 punkti, järgmised viis õiget vastajat 4 punkti ning ülejäänud õiged vastajad 3 punkti.

Vastaja ID-ks on e-posti aadress. Kui sama küsimuse kohta on samalt e-posti aadressilt tulnud mitu vastust, läheb arvesse vaid esimene vastus.

Küsimus 6: Piltidel on 3 auku. Vastusena saatke selle augu asukoht, mille ülemise ääre läbimõõt on kõige suurem. Vihjena võib öelda, et tegemist on tuntud aukudega.

Auk 1

Auk 2

Auk 3

Ülikoolid ja patendid: mida ma rääkisin ajakirjanikule

Blogimine on ilmselt hea võimalus ka kiireks teavituseks, kui ajakirjanik on sinu jutust vaid väikese osa kirja pannud ning seda mõtet, mis sul oli, vägagi puudulikult edasi andnud. Jutt on tänasest Eesti Päevalehe artiklist ‘Eesti ülikoolide leiutised taotlevad rekordarvu patente’, http://www.epl.ee/artikkel/415426.

Patenteerimine ei pruugi olla kõige õigem viis kommertsialiseerimiseks. Ülikoolide jaoks on see võimalus oma teadustöö tulemused enne avaldamist ära kaitsta, sest kui oled üle maailma info laiali saatnud, siis kaob sinu kui leiutaja eelis, küll aga saad teha maailmanime teadlasena. Samas, kui sa oma tulemusi kiivalt varjad ning keegi kuskil teeb samalaadset teadustööd ning tulemused sinust enne avaldab, siis on sinupoolne panus maailmateaduse arengusse nullilähedane… Balansse tuleb teada ja osata hinnata.

Aga ajakirjanik küsis, kas ülikoolid peaksid oma patendiportfelli edasi arendama. Mina vastasin, et minu ootus on hoopis, et Eesti ettevõtted hakkavad järjest rohkem intellektuaalomandit looma, kaitsma ja kasutama. Ütlesin, et meie ülikoolidel pole võrreldes arenenud riikide ülikoolidega midagi häbeneda, Eesti olukord tervikuna aga on võrreldes eriti Põhjamaadega väga vilets. Samuti on seal ettevõtete poolsel patenteerimisel kindel mõte – see annab sulle uute toodete arendamisel ajalise konkurentsieelise teiste suurettevõtete ees, sest teised ei saa sama lahendusteed kaudu minna. Võrdlus, et hiinlased teevad rahvusvahelisi reegleid rikkudes niikuinii kõik järele, ei ole võrreldav vajadusega saada tegelike konkurentide ees konkurentsieeliseid. Teiseks, suurt patendiportfelli on vaja, et kaitsta end konkurentide rünnakute eest – kui keegi väidab, et olen klaviatuuri maha kopeerinud, otsin oma tuhande patendi hulgas välja tõendid, et hoopis teine on minu antenni maha kopeerinud. Vaidlustes lepitakse kokku lahenduses ning kulud patendiporfelli üleshoidmiseks tasuvad end ära. Seega on täiesti jabur teha graafikuid, näidata, et meil on vähe patente, ning arvata siis, et ülikoolidel võiks või peaks neid tuhandetes olema. Kõigepealt on vajalik teadmistepõhine majandus käima panna, luua rohkem tehnoloogilist arendustegevust reaalselt tegelevaid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid.

Seletasin ka, et me Tartu Ülikoolis ei aja patente taga. Valime selle viisi vaid juhul, kui see on optimaalne lahendus. Sageli on otstarbekas kogu oskusteave salajas hoida, luua väikeettevõte, teha lepingulist uurimistööd otse ettevõtetega jne. See, et viimasel ajal patendiportfell kasvanud on, tähendab, et nende leiutuste osas on olnud vajadus eelkõige välisfirmadele märku anda, mida me oskame ja teeme.

Ma pole näinud Eestis ühtegi ajakirjanikku, kes oleks osanud edasi anda terviklikku pilti tehnoloogilisest arendustegevusest. Ikka ainult patendid ja nende arv, nagu see midagi tähendaks…  

Luuakse maailma kõige rohelisem linn

Sellise plaaniga tulid välja WWF ja Abu Dhabi Future Energy Company. Linn, kus pole autosid, mille süsinikdioksiidi bilanss on nullis ning prügilasse paigutatavaid jäätmeid ei teki. Linna nimi on Masdar City ja selle rajamine algab juba sellel aastal. Loomulikult tuleb sellise plaani puhul kõik üles ehitada nullist. http://www.masdaruae.com/

Linna suurus on 6 ruutkilomeetrit, elektrienergiaga varustatus ja jahutussüsteemid luuakse peamiselt päikeseenergia baasil, joogivesi saadakse samuti päikeseenergiat kasutades soolase merevee magestamise kaudu. Kasutatakse ka tuuleenergiat ning jäätmetest saadavat energiat. Vee tarbimine saab olema vähemalt poole väiksem kui mujal Araabia Ühendemiraatides, heitvesi leiab kasutamist aedade ja parkide kastmiseks ning viljakasvatuses väljaspool linna. Ehitised luuakse keskkonnasõbralikest materjalidest ning toidu tarnijad peavad täitma erinõudeid. Kokkuvõttes soovitakse vähendada loodusressursside kasutamist ühe inimese kohta võrreldes ülejäänud riigiga 10 korda.

50000 elanikuga ning 1500 äriettevõttega linn peaks valmis saama aastaks 2015, esimesed elanikud aga kolivad sisse juba 2009. aastal.

Mis eriti oluline – projektist ammutavate kogemuste najal avaneb tegijatel võimalus muutuda uute tehnoloogiliste lahenduste eksportijaks. Just see võiks ka Eestis olla uutesse rohelistesse projektidesse investeerimise peamine mõte – uued projektid võivad olla küll mõnevõrra kallimad, kuid nende baasil välja töötatud tehnoloogiad ning kogemused muutuvad aja jooksul konkurentsieeliseks rahvusvahelisel tasandil. 

Linna mudelit tutvustatakse täna Abu Dhabis World Future Energy Summit’il.

Kust jälgida merevee taseme tõusu?

Pärnu merevee taset saab jälgida

http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php

[Märkus 31.10.08: http://ilm.transcom.ee/Default.aspx ei tööta]

[Märkus 4.10.09: prognoos veebiaadressilt http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu – tubli töö TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlastelt]

Viimaste päevade graafik sealsete andmete põhjal täna 19.01. kella 19.28 seisuga:

Kogu Läänemerel saab jälgida veebiaadressilt http://www.boos.org/index.php?id=29, seal hetkel selline kaart, aga saab vaadata kõikide mõõtepunktide kohta ka graafiliselt ja ajas, kui teha päring.

[Märkus 4.10.09: see veebilink enam ei tööta]

Siin ka üks graafik Pärnu merevee taseme kohta alates 2004. aasta novembist – 2005 jaanuaritormi aegne merepinna tõus üle 250 cm, 2006 algul jaanuaritorme polnud, 2007 algul oli merevee tõus üle 150 cm, kuidas läheb sel aastal – selgub peagi…

Keskkonnamäng peale 5. vooru

Järgmine 6. voor, tunduvalt keerulisem kui 5. voor, algab esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 18.00. Viienda vooru vastus – Prantsuse Guajaana – tuli rekordkiirusega, võitjal läks aega 5 minutit!

Viiendat vooru võib pidada nn ‘sprindivooruks’ – palju vihjeid ja võimalusi leida kiiresti õige vastus, nii ka läks. Vihjed olid: vihmametsad, indiaanlased (eristatavad osade laste näojooned), haruldane loom saki (tuli välja otsinguga black animal white face, elab vaid selles piirkonnas), jaaguar kaupluses müüdava riideeseme peal, elanike arv, vangla ja Devil’s Islandi pilt viitena karistuskolooniale (seal kandsid karistust ka Dreyfus ja Papillon), küsiti piirkonda mitte riiki, ning lõpuks kuulus pilt raketi plahvatusest, pärit aastast 1996, kui Kourou baasist ebaõnnestus Ariane 5 start ning rakett lõhati (viga oli arvutiprogrammi ühes reas, raketi ja varustuse kogumaksumus oli 500 mijonit dollarit). Ilmselt võis lahendamisel leida veel mingit loogikat.

Vastus oli loomulikult Prantsuse Guajaana, inglise keeles French Guiana või French Gujana, vahel ka French Guayana… Osake Euroopa Liidust, kus kehtib euro. Naaberriigid Surinam ja Brasiilia.

Sprindi võitis Kalev Päädam 5 minutiga – 5 punkti, järgnesid ning 4 punkti said leheneeger (10 min), hobu hobbuster (10 min), Rait Kivi (12 min), Ivo Volt (15 min) ja Merili Simmer (17 min).

Vahetus liider, aga esigrupp on endiselt äärmiselt tihe. Ning, nagu korduvalt öeldud, kasvasid õigesti vastanute shansid võita loosiauhindu.

Tabeliseis peale 5 vooru:

19 Kalev Päädam 

18  Riin Tamme, leheneeger, hobu hobbuster, Ivo Volt

17 Katrin Enno, Heino Raivet

16 Veiko Ulp, Peep Vahtrik

15 Enn Karro

12 karjuappi

10 Tanel Vari

7 Triin Männik, Kairi, Kristjan, Merle Mandel, Merili Simmer

6 Taavi Nuum. Marta O, Mariann Jalakas, Taavi Tuisk, Triin Kase, Hugo Tang, Arko Olesk, Marju Kuldmaa, Kadi Kook 

5 Jaan Allik

4 Ivari Tölp, Rait Kivi

3 Andres Pulver, Maris Kurs, Margus Palolill, Marko Puusaar, Teet Kerem, Ooker Maaker, Veronica Irmann, Tarmo Tüür

Järgmine voor, tunduvalt keerulisem kui viimane, algab esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 18.00.

Kurgitaoline nina ja suur kõht vajavad kaitset

Tundsite kirjelduse järgi ära, kes kaitset vajab? Vaevalt. Aga nad on tõeliselt ohus, neid aetakse taga nende suure nina pärast, et panna nad loomaaedadesse ja nende üle naerda. Seda looma võib näha vaid Borneo saare vihmametsades ja jõesuuete mangroovtihnikutes, nad elavad puude otsas ja liiguvad ringi 10-3o liikmeliste gruppidena. Need on fantastilise väljanägemisega ninaahvid, inglise keeles proboscis monkey ja ladina keeles Nasalis larvatus. Lisaks ülisuurele ninale iseloomustab neid suur kõht, kuna nende toiduks on raskesti seeditavad ning väikse kalorsusega lehed. Suure osa ajast veedavadki nad süües. Nad ei saa teisiti eksisteerida, neil peabki olema suur kõht.

Suurmad ninaahvid kasvavad 70 cm pikkuseks ja kaaluvad 24 kg. Isaste täiskasvanud ninaahvide ninad on kõige suuremad, aga ega need ka noorte emaste puhul väikesed pole.

Hetkel on maailmas alles veel umbes 3000 ninaahvi, kes vajavad suuri kaitsealasid – vihmametsade hävitamise tõttu on oht väga suur. Lisaks ajavad neid just naljaka pika nina tõttu paaniliselt taga maaima loomaaiad – loomulikult selleks, et oma käivet tõsta, sest nii ‘naljakaid’ loomi tahavad kõik näha. Just see ajab vihale – loomaaedade mõte pole mitte ainult inimesi harida, vaid pakkuda inimestele meelelahutust inimesesarnaste loomade anomaalselt suuri organeid eksponeerides, seades ohtu kogu populatsiooni. Loomaaedades aga isendid paljunevad halvasti ja kokkuvõttes hävivad. Selle tõenduseks:

* In 1975 Basle Zoo, Switzerland, had 3 proboscis monkeys. In 1997 it reported none.
* In 1975, Berlin Zoo, Germany, reported 6 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Cologne Zoo, Germany, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Colorado, USA, reported 1 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Dallas Zoo, USA, reported 5 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Frankfurt Zoo, Germany, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Milwaukee, USA, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 San Diego Zoo, USA, reported 3 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Stuttgart Zoo, Germany, reported 4 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Twycross Zoo, England, reported 4 proboscis. In 1997, it reported none.
* In 1975 the Bronx Zoo, USA, reported 8 proboscis, seven of them born at the zoo. Sadly, most are now dead.

Ninaahvide eestvõitlejaks maailmas on Kristina Medici, keele ja kirjanduse õpetaja Bolognast Itaaliast. Alkirjastasin ka ise tema poolt initsieeritud kodulehel petitsiooni ninaahvide kaitseks. http://www.proboscismonkey.org/

Keskkonnamäng: küsimus 5

Küsimus 5: Missuguses piirkonnas on tehtud need fotod? Vihje: seal elab tublisti vähem inimesi kui Tallinnas, aga rohkem kui Tartus.

Vastata on aega 24 tundi, aeg läheb kinni 19.01. kell 18.00 ning vastused tuleb saata e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com.

Igale küsimusele esimene õige vastaja saab 5 punkti, järgmised viis õiget vastajat 4 punkti ning ülejäänud õiged vastajad 3 punkti.

Vastaja ID-ks on e-posti aadress. Kui sama küsimuse kohta on samalt e-posti aadressilt tulnud mitu vastust, läheb arvesse vaid esimene vastus.

Küsimus 5: Missuguses piirkonnas, mille kogupindala on väiksem Eesti kahekordsest pindalast, on tehtud need fotod? Vihje: seal elab tublisti vähem inimesi kui Tallinnas, aga rohkem kui Tartus.  

Tartu kraanivett võib müüa 1400 kr/l

Kui analüüsisin Tartu Keskkonnahariduskeskuses peetud ettekande jaoks Tartu kraanivee omadusi, siis lõppjäreldus on lihtne: keemiline koostis ja omadused on väga sarnased pudeliveele, mida veetakse Tartusse Shveitsi Alpidest ning toime on sama hea, niisutav, värskendav ja puhastav, kui müüakse kosmeetikakauplustes hinnaga kuni 1400 krooni liiter. Midagi pole salata, kui asjad on korras, tuleb ka kiita. Tavaliselt ainult kritiseeritakse.

 

Kas siis tõesti kosmeetikakauplustes müüakse vett? Kes mind ei usu, lugegu Anneli ajaveebi http://tupsukas.blogspot.com/2006/07/imeliselt-vrske-igal-hetkel.html noore ja haritud inimese kogemusest, kes lõppkokkuvõttes ei lasknud endale vett hinnaga 262 krooni liiter pähe määrida. Samas lugesin inglisekeelsest veebist arvustusi inimestelt, kes tõepoolest on vett hinnaga 1400 kr/l pidevalt ostnud. Umbes 9 arvustust 10-st olid jäägitult positiivsed. See on nii pehme, see puhastab nahka paremini kui õli, see on keskkonnasõbralik (loomulikult on vesi keskkonnasõbralik!), see on eriti hommikuti nii värskendav, ning teised analoogsed tooted on veel kallimad – sellised olid arvustused! Vot see on innovatsioon, tootele lisaväärtuse andmine! Kaks kommentaari Anneli blogile olid sellised:

Urmas: Ei noh, mõnes mõttes on ju toregi, et palja veega rahvalt raha kokku korjatakse. Selle võrra ostetakse muud jura vähem.

Triin: Uah, ma just tahtsin selle teema oma blogis tõstatada, kuna mina olin üks õnnelik, kes hinda ei vaadanud (nägin kaunist reklaami ja otsustasin uurida, millest selline erutus noortel neidudel) ja alles kodus tsekki uurides krambi sai. Võib-olla olen nüüd üks paarist-kolmest kliendist, kes selle vee endale lõpuks ka koju on tassinud. Algatuseks mõtlesin trotsist imevee kohvikannu ümber pihustada ja juua oma elu kalleim kohv, kuid aerosoolilaadsest vedelikust kohvi keeta ei tundunud lõpuks ikka nii hea mõte. Praegu pihustan aegajalt ennast graatsiliselt ja mõtlen kuidas iga surts maksab umbes kümme eeku.

Pange näiteks hea Eesti turvas või, veel parem, ravimuda väiksesse kotti ning öelge, et seda on kohutavalt hea vannis enda peale määrida – sel on ravitoime. Seejärel, kui osutub vajalikuks, mõelge välja kogumissõel või mingi muu tehnoloogia, et tahked osakesed teie kanalisatsiooni ära ei uputaks, ning müüge ka see hea hinnaga maha. Ning tehke seda mitte Eestis, vaid ülemaailmselt – sest sisetarbimise arvel me majanduslangusest välja ei tüüri. Tundub lihtsana, kas pole? Vaid tegijaid on vaja! 

Muuseas, ei maksa unustada, et Tartus toodetud õlu ja teised joogid on tehtud ka Tartu vee baasil.