Kas elavhõbedast hambaplommid peaks välja vahetama?

amalgam.jpg

ERIK PUURA  

Rootsi keelab elavhõbeda ja selle sulami amalgaami kasutamise, mistõttu Rootsi hambaarstid ei tohi enam hambaid parandada amalgaamiga, vaid üksnes plastmassi ja keraamikaga. Keeld võib jõustuda juba tuleval aastal, hambaarstidele kehtestatakse siiski üleminekuaeg,

Mida see tähendab? Kas on leitud lõpuks, et amalgaamist plommid on tervisele ohtlikud?

Amalgaamist plommide võimalikust ohtlikkusest on juba ammu räägitud. Hambaarstide poolt kasutatav amalgaam koosneb umbes 50% elavhõbedast, 35% hõbedast, 9% tinast, 6% vasest ja pisiosast tsingist. 

Elavhõbeda-vastane kampaania maailmas algas 1956. aastal, kui Jaapanis Minamata lahe äärsed elanikud, kes sõid kalu ja mereande, said elavhõbedamürgituse (nn Minamata tõve) – põhjusteks reostus kohaliku keemiatehase poolt, orgaaniliste elavhõbedaühendite teke ning akumuleerumine toitumisahela kaudu mere-elustikus, mis põhjustab surmaga lõppeda võiva närvihaiguse. Sellest saadik on elavhõbe järk-järgult kantud kõige ohtlikumate ainete nimekirja.

Samas kliinilised uuringud ei ole näidanud, et lastel 5-7 aastat peale amalgaamist plommide paigaldamist oleks suuremal määral tervisehäireid esinenud võrreldes lastega, kel plomme ei paigaldatud. Inimese suus kergesti lahustuvat metüülset elavhõbedat üldiselt ei teki.  

On aga ka teadlasi ja ettevõtteid, mis aastakümneid juba on püüdnud tõestada amalgaamist plommide ohtlikkust. Üks põhjalikumaid ülevaateid on avaldatud veebilehel http://www.amalgam.org/. Sealse kokkuvõtte põhiargumendiks on, et kuigi elavhõbedat sisalduvat plommid on paktiliselt lahustumatud, kandub ikkagi kehasse umbes 10 mikrogrammi elavhõbedat päevas iga plommi kohta ning ka selline kontsentratsioon võib avaldada mõju muuhulgas loote arengule, immuunsüsteemile, siseorganitele, antibiootikumide mõjule ning fertiilsusele. Väidetakse, et 2/3 organismi elavhõbedadoosist tuleb amalgaamtäidiste korral just nendest.

Hambaarst Marek Vink on kommenteerinud seda küsimust veebisaidil www.hambaarst.ee järgmiselt:

Teaduslike uurimustega ei ole tõestatud amlgaamtäidistest võimalikult vabaneva elavhõbeda põhjustatud haigestumist. Näiteks kala süües satub organismi kordades suuremad kogused elavhõbedat, kui hambatäidisest seda tasahaaval vabaneb. Samas on teada, et elavhõbedale allergiline on üks inimene tuhandest. Nendel on amalgaami kasutamine kindlasti vastunäidustatud. Põhjamaades ei soovitatata amalgaamtäidiseid panna last ootavatele emadele. Kõige ohtlikum ongi amalgaamtäidise eemaldamise protseduur, mil elavhõbe võib aurustuda ja seda sisse hingatakse. Tõhus imusüsteem peaks selle ohu minimeerima.

Amalgaami kasutamine hambaaugu täidsmaterjalina näitab pidevat kahanemistendentsi. Marek Vink usub, et tänasel päeval ei kasuta seda enam valdav enamus hambaarste. Seda küll pigem vähese nõudluse tõttu, mis on tingitud metallivärvi täidismaterjali mitteesteetilisest väljanägemisest. Põhjus, miks osades riikides on amlgaamtäidised keelatud, peitub keskkonnariskides. Seepärast nõutakse, et hambaraviseadmete imusüsteemil oleksid enne kanalisatsiooni amalgaamiseparaatorid. Ja see separaatori sisu tuleb toimetada probleemsete jäätmete vastuvõttu. http://www.hambaarst.ee/virtarst.php?id=3221&hi=amalgaam

Hambaarst Reet Pallase on samal veebisaidil kommenteerinud: hõbeamalgaamtäidise eemaldamisel ei teki niisugusel hulgal selliseid aure, mis kuidagi kahjustaksid last rinnaga toitvat ema või rinnapiima saavat last. http://www.hambaarst.ee/virtarst.php?id=3278&hi=amalgaam

Samuti on Marek Vink kommenteerinud täidiste väljavahetamist järgmiselt:

Täidiste vahetamise käigus jääb alati ka tervet hambakudet vähemaks. Kui oma hambamaterjali on jäänud kriitiliselt vaäheseks, tuleks hakata mõtlema hambafunktsiooni taastamisele proteetiliste kroonide abil, mis teadagi on kulukas toiming. Seega on ilma selge näidustuseta täidiste väljavahetamine mitte just mõistlik teguviis. Meditsiiniliselt pole amalgaamtäidiste väljavahetamine ainult selle pärast, et need on amalgaamist, näidustatud.
Amalgaamtäidiseid vahetatakse kui nende alla on tekkinud sekundaarne kaaries, on selgelt näha hambaseina murdumisoht või harvemal juhul on põhjuseks esteetika. Põhjamaades nimetavad amalgaamtäidiseid (põhjuseta?) väljavahetavad arstid ennast ennast “biohambaarstideks”. Nende puhul kahtlustavad konservatiivsemad arstid küll äriprojekti. Ülikoolid ja erialaseltsid nende tegevust heaks ei kiida. Samas on tõsi, et uusi amalgaamtäidiseid pannakse järjest vähem ja suund on sinnapoole, et amalgaami kasutamine tõenäoliselt varsti keelustatakse (rasedatele on Rootsis keelatud). Ei taheta amalgaami kasutada just keskkonnakaitselistel põhjustel. Näiteks kremeerimisel õhku lenduvad elavhõbedaaurud saastavad keskkonda. Samuti saastab keskkonda amalgaamtäidiste väljavahetamine hambaarsti vastuvõtul (nii kanalisatsiooni kui õhku). Korraliku imutehnika korral amalgaami väljapuurimine patsiendi tervist ei kahjusta (ohtlikud on just elavhõbedaaurud). Tõenäoliselt on uutel seadmetel ka amalgaamiseparaatorid, mis amlgaamipuru kokku kogub ja kust see probleemjäätmete kogumispunkti viiakse. http://www.hambaarst.ee/virtarst.php?id=672&hi=amalgaam

Elavhõbeda allergiaga seotud küsimusi on kommenteerinud ajakiri Hammas:

Allergilisust amalgaamile esineb harva. Aastatel 1905–1990 avaldatud teaduslikus kirjanduses on vähem kui 50 viidet allergilisele reaktsioonile amalgaami suhtes. Kirjeldatud juhtumitel avaldus allergilisus amalgaami suhtes paistetanud huultes ja löövetes suu-, pea ja kaelapiirkonnas. Mõnel juhtumil avaldus allergia suu õõnsustes. Kõik allergilised reaktsioonid amalgaamile olid nähtavad mõnest tunnist mõne päevani pärast kontakti selle metalliseguga. Enamik allergilisi reaktsioone lahenesid mõne päevaga ilma hambaravialase või meditsiinilise vahelesegamiseta. Üksikutel juhtudel tuleb amalgaamtäidised asendada mõnest muust materjalist täidistega, et ära hoida allergilise reaktsiooni teket.

Kui kahtlustate, et olete amalgaami suhtes allergiline, siis on olemas valutu nahatest, mis võimaldab teie allergia põhjuse välja selgitada. Sellist testi teostab allergoloog või nahaarst. Vere- ja juukseuuringutel põhinevad testid ei võimalda potentsiaalseid allergiaid nii lihtsalt avastada ja võivad olla küllalt kulukad.

Kui te tunnete, et teil on allergiline reaktsioon mõne hambamaterjali suhtes, siis võtke ühendust oma hambaarstiga, kes võib teid vajadusel saata allergoloogi või nahaarsti juurde. http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?id=33

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti hambaarstide kindel seisukoht on, et amalgaamist plommid endast terviseriski ei kujuta, välja arvatud juhul, kui Teil on haruldane allergia elavhõbeda vastu. Samas maailmas on nii teadlasi kui ettevõtteid, kes ohtlikkuse trummi kõvasti taovad. Rootsi riigi otsus amalgaamtäidised keelustada on ilmselt seotud ühest küljest just keskkonnaprobleemidega (elavhõbeda sattumine keskkonda), teisest küljest aga ikkagi sellega, et amalgaamiplommides näeb avalikkus terviseriski tonti ning on ka teadlasi, kes ohtlikkust rõhutavad.

5 Vastust

  1. Aga see, et amalgaamplommist tulnud mürgitusjuhtumid maha salatakse? (Nt. Prantsusmaal)
    Igemeteveritsused jms. suu probleemid, lisaks peavalud elavhõbedaaurudest. Toas, kus on purunenud kraadiklaas ei tohiks keegi elada 3-4 aasta?
    Näiteks on Prantsusmaal elavhõbeda kahjulikkuse liikumise ees inimene, kes pole teadlane, sest teadlased ja arstid panevad liiga palju mängu ja kaotavad oma praksise jms. kui julgevad avaldada arvamust, et elavhõbedaplommid on kahjulikud inimestele.
    http://www.zone.ee/iamfree/konverents.htm

  2. Ei ole nii, et teadlased või hambaarstid kaotavad oma töö, kui avaldavad arvamust, et elavhõbe on kahjulik. Paljud just seda teevadki ning saavutavad elus ja töös märkimisväärselt suuremat edu võrreldes sellega, kui nad oleksid ‘üldtunnustatud teooria’ või ‘ametliku arvamuse’ järgijad. Ja kui aus olla, ka mina ise olen rahul, et ca 9 aastat tagasi juba said plommid välja vahetatud. Aga ikka põhjusel, et nad lihtsalt välja kukkusid või nende alla oli roninud kaaries. See oli jube, mis kvaliteediga tööd ‘vene ajal’ tehti. Nagu paljudel juhtudel teaduses, ei saa me kunagi teada absoluutset tõde – on erinevad koolkonnad ja on erinevad teooriad. Kuid mina isiklikult arvan, et Eesti hambaarstide kvaliteedis ja arvamuses ei maksa kahelda, ja mul on õigus oma arvamusele nagu igal teiselgi… Aga nagu alati, ka ‘parem karta kui kahetseda’ on väärikas vanasõna, mida ei maksa kunagi alahinnata…

  3. Siin oli üks huvitav artikkel sel teemal
    http://www.perekodu.ee/102414

  4. Veidralt kõlab see lugu: inimesele Hg plommides mürgine pole, aga vaat keskkonda tuleb kaitsta pisimategi Hg-koguste eest. Mis imeloom see keskkond on?

    Olen kaotanud paarikümne aasta eest ühe kena naisterahva tähelepanu, kuna olin uimane ja väsinud, peale piraka amalgaamplommi saamist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: