Ilm aastal 2008 kuupäevade kaupa

ERIK PUURA

Missugune on ilm aastal 2008?

Ma ei tea ja ei saagi seda praegu teada, see selgub järgmisel aastal.

Diogenes ütles, et nähes valitsejaid, arste või filosoofe tundub talle, et inimene on elusolendite seas kõige targem.

Kuid nähes unenäoseletajaid, ettekuulutajaid või inimesi, kes neid usuvad, või neid, kes uhkeldavad kuulsuse ja rikkusega, siis tundub talle, et inimene on kõige rumalam olevus.

Aga ilma pärast küll stressama ei pea. Tuleb päikest ja äikest niikunii.

Kagu-Eesti regionaalprügila Kõllestesse: uus NIMBY juhtum

ERIK PUURA

NIMBY tähendab ‘not in my back yard’, mitte minu taha aeda. Kuhu iganes prügilat ka ei planeerita, kohalike elanike vastuseis on olemas.

Kagu-Eesti prügilale koha leidmine on muutunud kogu regiooni probleemiks: kui kohta ei leita, tuleb prügi hakata vedama teistesse regioonidesse, näiteks Türi lähedale Väätsale, ning loomulikult peavad regiooni elanikud kinni maksma suuremad veokulud. Juba mitu aastat on möödas ajast, kui kukkus läbi plaan rajada prügila Nõo valda. Mäletamist mööda oli seal lisaks kohalike elanike vastuseisule tehtud keskkonnauuringud äärmiselt puudulikult: mõju põhjaveele kirjutati kokku arhiivimaterjalide põhjal, arhiivides aga oli olemas info vaid selle pinnase kohta, mis prügila rajamise käigus oli plaanis eemaldada…  

28.12.07 Tartu Postimehes kirjutas Martin Pau artikli ‘Kõlleste prügila eeldab präänikut’. Üldiselt on võrreldes eelmiste NIMBY juhtumitega tehtud samm edasi ning hakatud aru saama, et prügila rajamine peab kohalikele elanikele tooma kaasa ka muid selgeid positiivseid muutusi.

Tundub aga, et arendusfirma Hendrikson & Ko on kohalike elanike faktorit jällegi alahinnanud. Kuidas muidu tõlgendada seisukohta ‘Prügila asukohtade eelvalikute … kohta ei ole ühtki reeglit, kuidas neid peaks avalikustama, seega on pahameel, miks pole kohalikke elanikke kaasatud, ennatlik.’

Oot-oot. Kuna reegleid pole, siis ei pea kohalikke elanikke kaasama?

Kõik planeeriminse läbikukkumised Eestis ongi tingitud eelkõige sellest, et kohalikke elanikke on kaasatud liiga hilja. Küsimus ‘Miks meie valda?’ kerkib üles ju niikuinii! Ja siis ei aita ka, kui vallavalitsus toetab ettepanekut ning prügilat nimetatakse peenemalt jäätmekeskuseks.

Iga kohalik elanik saab aru, et tänapäevane jäätmekäitluse tehnoloogia on selline, et ohud keskkonnale on minimaalsed. Siiski oleks minul, kui mina seal lähedal elaksin, hulk praktilisi küsimusi:

1. Kuidas prügila ehitus mind hakkab häirima?

2. Kuidas prüglia töötamine mind hakkab häirima – transport, müra?

3. Mida konkreetselt vald sellest võidab ja kui võidab, siis kuidas see kajastub minu heaolus?

4. Kas minu kinnisvara hind võib langeda, kuna see muutub prügila-naabruses-paiknevaks kinnisvaraks?

Arendajal ja kohalikul omavalitsusel peaksid olema selged ja ühemõttelised vastused nendele küsimustele, oleks pidanud olema ka juba esimesel koosolekul. Sest kui rahvas on juba närvi aetud, siis suhtumist muuta on väga raske.

Variante saadavate tulude arvelt arendada infrastruktuuri on ju mitmeid. Kultuur, kaubandus, teede kvaliteet, puhkekohad… Kuni konkreetse kompensatsioonini kinnisvara hinna languse eest välja, kui kellegi elukoht paikneb objekti vahetus läheduses.

Kohalike elanike küsimusi on vajalik ette näha ning neile ka vastata.