Tobedate keskkonnauudiste TOP 5: dets 07

christmas_tree_06.jpg

ERIK PUURA 

Mis teeb uudisest uudise? Uudsus, päevakajalisus, globaalsus, olulisus kohalikus kontekstis, prominentsus, puänt… Detsembri jooksul jäid Eesti pressist silma mõned vahvad keskkonnauudised, millest väljavõtted on järgnevalt esitatud. 

No 1 Postimehe lugejad eelistavad jõulupuuna kuuske (Postimees 22/12/2007)    

Suur osa (45 protsenti) Postimees.ee lugejatest järgib vanu traditsioone ning toob jõuludeks tuppa kuusepuu, kirjutab Postimees.   

No 2 Millisest kuusest võiks saada jõulupuu (Virumaa Teataja 18/12/2007)   – – – 

Kuusevarga vältimine 

Riigimetskonnad jõulukuuskede kasvatamisega spetsiaalselt ei tegele, mistõttu tuleb sobiva puu leidmiseks vaeva näha. Et kuusk on varju taluv puu, kasvab neid ka vana metsa all tihedalt koos. Sellised puud on hõredad ja võivad toas tunduda raagus rootsudena. – – – Kahjuks tuleb päris sageli ette ka seda, et kuusk võetakse valest kohast ilma luba küsimata ning sentigi maksmata, teisisõnu – varastatakse. Vanal riigimetsaametnikul Ants Järvelal on selle vastu väärt nõu, mille järgi on ta isegi talitanud. Nimelt soovitab mees ilusamatel kuuskedel, mis võiksid varguse ohvriks langeda, ühest küljest mõned oksad ilma tüve vigastamata maha võtta – siis saavad neist sirguda head palgipuud, ilma et kellelgi tekiks kiusatus enne õiget aega kuused jõulupuu pähe metsast ära viia. Oma jõulupuu otsinguid alustab metsamees aga juba kevadel, kraavikallastel ja teeäärtes kasvavatele kuuskedele pilku peale visates.   

No 3 Jaapanlased aretasid kassilembese hiire (Elu 24 16/12/2007)   

Jaapani Tokyo ülikooli teadlased aretasid geenimanipulatsiooni abil hiire, kes ei karda kasse, kirjutab Elu 24. Aretamisega tegelenud teadlastegrupi juht Ko Kobayakawa ütles, et hiired põgenevad siis, kui haistavad kassi lõhna, kirjutab STT. «Kuid hiir, kellelt on geenimanipulatsiooni abil lõhnatundmisega seotud rakud välja lülitatud, ei kartnud kassi,» selgitas teadlane. Kobayakawa jätkas, et nad tegid katse, kus panid geenimanipulatsiooniga hiire kassi juurde ja hiirel ei tekkinud mitte mingisugust põgenemisreaktsiooni. – – –  

No 4 Eesti on suuruselt paras (Võrumaa Teataja 06/12/2007)   

Teisipäeval Võrus kultuurimajas Kannel peetud Eesti maakondade konverents „Eesti mudel” kujunes suuresti aruteluks selle üle, miks on väljaspool pealinna hea elada ja mida tuleks Eesti ääremaastumise vältimiseks ette võtta, kirjutab Võrumaa Teataja.  – – – 

Et kohalikel omavalitsustel oleks rohkem ressursse, soovitab Sarv pealinnas elavatel inimestel end sisse kirjutada kohta, kus on nende süda ja juured.  Pealinnaelu tuleks raskeks muuta Õhtuse diskussiooni käigus avaldas Võro Seltsi VKKF juhatuse liige Kaido Kama arvamust, kuidas ääremaastumist vältida ja inimesi maale meelitada. Selleks tuleb Tallinna elu teadlikult raskemaks ja kallimaks muuta, väikeste kohtade spetsialistidele aga pealinna omadest rohkem palka maksta. Niimoodi on tulemuslikult toimitud Norras.  Samuti leidis Kama, et eduka regionaalpoliitika jaoks on kohalike omavalitsuste otsustusvõime liiga suur. See on võimaldanud Tallinnal suurema eelarve tõttu kogu oma soodustuste süsteemidega teistest üle sõita. Tallinna linnavalitsuse plaan tulevast aastast maamaksu tõsta on seega esimene samm regionaalarengu suunas.   

No 5 Lehmad on õppimisvõimelised (Tartu Postimees 06/12/2007)   

Arvestades asjaolu, et lehm laseb end kogu aeg lüpsta, võib mõni vurle teda rumalaks loomaks pidada. Aga Männiku Piima tehnika viimase sõnaga vabapidamislaut tõestab, et lehmal on nutti piisavalt, kirjutab Tartu Postimees. «Lehmad on täitsa õppimisvõimelised tegelased,» naerab Haaslava vallas karja ja põldu pidava OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel. «Aga kombed võiksid neil küll paremad olla. Nad peaksid oma magamiskohal rohkem puhtust pidama.» – – –

2 Vastust

  1. see Võrumaa Teataja artikkel oli jube asjalik. aitäh viite eest.

  2. Maamaks oleks siis regionaalpoliitika, kui see maksust kogutud raha läheks otseselt regionaalpoliitilistel eesmärkidel.
    Nii nagu maamaksu seaduse loojad algselt ette nägid.
    Parlamendis aga oli Tallinna lobi niivõrd suur, et lõpuks leidsid kohalikud omavalitsejad et parem pool muna kui tühi koor ning nõudsid poole maksust vallakassasse. Varsti leiti et kokku on tegemist niivõrd väikese summaga, et las pigem läeb kogu täiega vallale. Ainult üks detail unustati – üle 95% kogu maamaksu summast kogutakse Tallinna linnast.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: