Kasulik ja ohtlik saab olla ühekorraga

doos.png

ERIK PUURA

Oleneb, mis aine ja oleneb, mis doosis.

Lihtsustatult võib rääkida 4 mudelist. Lamaval teljel on doosi suurus, püstisel teljel mõju (kas negatiivne või positiivne).

Esimene grupp aineid on sellised, mida meil on vaja ja kui neid üldse pole, on jama. Kui aga teatud nivoo on käes, on kõik korras ja suurem kogus ka midagi eriti halvemaks ei muuda, näiteks nagu vesi või kaltsium. Muidugi saab ka end veest surnuks juua, aga räägime normaalsetest kogustest.

Teine grupp aineid on sellised, mida pole vaja ja millele saab kehtestada ülemnormi – kui on rohkem, on suur jama, näiteks nagu enamik ohtlikke aineid. Pisikogus metanooli tarbida ei tee veel midagi, suurem kogus aga…

Kolmas grupp on sellised, mida meil on vaja kindlas koguses – ja seda ongi kõige raskem saavutada. Kui on liiga vähe, on jama, ning kui on liiga palju, on jama. Näiteks nagu fluor joogivees, kuid ka paljud raskmetallid kui elutähtsad elemendid – vask, tsink jne. Tegelikult peaksime neile ainetele omama nii alam- kui ülempiiri. See küsimus kerkis ka ilutulestiku blogi puhul – liitiumit kasutatakse ravimites, kui aga Li ületab teatud doosi, siis on tegemist mürgiga.

Neljandasse gruppi paigutaksin radioaktiivsuse, mis pole küll aine, kuid on oluline ka see mudel esitada – sest ka väikestel doosidel on teatud negatiivne mõju, doosi kasvades aga negatiivne mõju järjest suureneb. Siin on raskused normi tegemisega, sest teatud negatiivse mõjuga peame igal juhul arvestama, kui aga viime normi liiga madalaks – pole meil lihtsalt raha selle täitmist tagada…

Seega ei saa rääkida näiteks, et raskmetallid on kahjulikud. Paljusid neist on meil vaja. Kui aga doos ületab kindla piiri, siis on jama küll.

Selline käsitlus on lihtsustatud, näiteks see mees, kes elavhõbedat hiljuti sõi, pääseb ilmselt kergelt – kui seesama elavhõbe aga oleks olnud kloororgaanilises vormis või aastaid nina all auranud, oleks mõjud olnud märksa hullemad. Nii et ka ühendiline vorm ning tarbimise viis on ülitähtsad.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: