ERIK PUURA
Tegime koos OÜ Haridusmeediaga sel teemal ka telesaate Bionina sarjas, kes on huvitatud, kõiki Bionina sarja Tartu Ülikooli saateid saab vaadata http://www.ut.ee/yldinfo/videod.
5. saade on joogivesi, kui klõpsate pildile, algab saade.
Kirjalik kokkuvõte fluori-probleemist on järgmine.
Fluori tähtsusest hammastele on kuulnud igaüks. Mis selle fluoriga aga täpselt lahti, on paljude jaoks segane. Kas ja kes peaks kasutama fluoriga rikastatud hambapastasid, mida reklaamitakse kui hambaid tugevdavaid? Tegelikult on fluor on üks riukalik keemiline element – hästi on ainult siis, kui seda on parasjagu.
Fluoriprobleemi teeb eestlase jaoks eriti keerukaks veel see, et meie nn fluorikaart on väga kirju. Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd, et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama, teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma, sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda.
TÜ Tervishoiu Instituudi poolt läbi viidud uuringus võeti veeproove kõikidest nendest veevärkidest, kus on taga vähemalt 100 tarbijat. Kokku võeti 700 proovi 144 asulast ja veel lisaks ka mõnedest linnaveevärkidest.
Fluorisisaldus kõikus päris suurtes piirides. Kõige väiksemad sisaldused olid 0,1 mg/l ja kõige kõrgemad – 6,95 mg/l. Kui fluori on joogivees alla 0,5 mg/l, siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks. Kui aga fluori on üle 1,5 mg/l, tuleb ilmsiks tema toksiline toime. Kahjustus ilmneb esmajoones hambafluoroosina. Sel juhul hakkavad hambad pealtpoolt lagunema. Alguses kaob ära hamba valge läige, tekivad tuhmid laigud. Need tulenevad aja jooksul, lähevad kollakaks, siis pruunikaks ja lõpuks hakkavad hambad lagunema. Aga lisaks sellele on veel toksilisi toimeid. Väga huvitavaid andmeid on saadud Hiinast – selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste intelligentsuse arengut. Kindlasti on liigse fluoriga seotud ka skeletifluoroos. Ja neid kahjulikke toimeid on veelgi.
Üle 1,5 mg/l fluorisisaldusega vett ei tohiks tarbida.
Miks on fluori ühe puurkaevu vees rohkem teise puurkaevu vee jälle vähem? Me saame oma joogivee põhjavee erinevatest kihtidest. Olenevalt sellest, millise kihi vett kasutatakse, sõltub ka fluorisisaldus. Ühes ja samas asulas võivad puurkaevud ulatuda eri sügavusele ja sellest tuleb ka siis erinev fluorisisaldus. Näiteks Tormas saadi selline tulemus, et ühest veevärgist said inimesed vett, kus fluori oli liiga vähe, naabertänava rahval tuli kraanist aga ülemäära fluoririkas vesi.
Kõik uuringu tulemused on avaldatud raamatus „Eesti joogivee fluoriuuring 2004”. Seal on kirjas kõik tulemused üksikute proovide kaupa. Need on grupeeritud maakondade ja valdade järgi ja sealt saab igaüks vajalikud andmed kätte.
Mida aga inimene tegema peab, kui ta saab teada, et tema joogivesi on säärane, mida tegelikult üldse ei tohikski tarvitada?
Kui fluori on vähe, on fluoriga rikastatud hambapastad omal kohal. Kas peaks veel ka preparaate lisaks tarbima, otsustab hambaarst. Kui aga fluorisisaldus on liiga kõrge, saame ka teadlikult riski vähendada nii, et tarvitame joogiks vähem kraanivett ja teeme kohvi, tee, morsid jm joogid pudeliveega. Ka suppi saame teha pudeliveega jne. Fluorisisaldus ei mängi mingit rolli selles vees, mida kasutame olmes – nõudepesuks, pesu pesemiseks jne.
Selle eest, et elanikud oleksid varustatud kvaliteetse joogiveega, vastutavad kohalikud omavalitsused. Eks selles osas on tegelikult päris palju juba ära tehtud, suuremates veevärkides on asi enamasti korras. Need fluoriprobleemid on praegu just väikeste veevärkide häda. Paljudes kohtades püütakse asja parandada, paigaldatakse fluori eemaldamise seadmeid jne. See asi on siiski suhteliselt keeruline, sest need seadmed on väga kallid. Aga kuni inimeste kraanidest voolab liigse fluori tõttu tarvitamiskõlbmatu vesi, tuleks kasvõi ajutisi abinõusid rakendada, näiteks tuua asulasse joogivett tsisterniga. Ja inimesed peavad seda kohalikelt omavalitsustelt nõudma.
Keskkonnaabi 
[…] vajadus reostunud pinnavee puhastamiseks joogiveevarustuseks puudub. Probleeme siiski on, näiteks fluoriga ja kõrgendatud […]
Kuna Eestis on vist umbes 70 – 90 % joogiveest üle 0,5 mg/L fluorisisaldusega, siis järelikult saab Eesti Hambaarstide Liidu paljureklaamitud soovitus tarvitada fluori sisaldavaid hambapastasid kehtida ainult ca 10-30 % tarvitatava joogivee kohta.
Ülejäänud ca 70 – 90 protsendi joogivee puhul on Hambaarstide Liidu soovitus tarvitada niigi fluoririkkale veele lisaks veel fluori sisaldavaid hambapastasid kas teadlik kuritegelik vale või siis lihtsalt nõmeduseni küündiv ebakompetentsus.
Ja riik peaks nõudma seaduste tasemel et hambapasta karpidele kirjutataks peale suure kirjaga hoiatus – üle 0,5 mg/l fluori sisaldavat joogivett tarvitavad inimesed ei tohi seda fluori sisaldavat hambapastat kasutada!
Ning tegelikult oleks selline hoiatuskiri nõutav juba ka praegu kehtivate seaduste valguses – sest fluor on ju mürgine kemikaal ja fluori kontsentratsioon hambapastas piisav selleks et nõuda hambapastatopside tähistamist vastava mürgiste kemikaalide hoiatusmärgistusega (selline kollase põhjaga märk nagu kemikaalide tähistamisel kombeks).
Minu kaks esihammast lagunesid tõenäoliselt fluoroosi tõttu, mida hambaarstid ei suutnud või viitsinud isegi diagnoosida. Arvan et mul oli fluoroos, kuna keskooli lõpus muutusid mu esihambad pooleldi läbipaistvateks, muud hambad puurimisel väga pehmeteks ning kaasnes fluori liigtarvitamisega sageli kaasnev neeruhaigus.
Nüüdseks on mul esihammasteks keraamilised implantaadid, neeruhaigus taandunud ning luud tugevnenud. Kas tervenemine tulenes ainult elukoha vahetusest ja fluori sisaldavatest hambapastadest loobumisest, ma muidugi kindlalt väita ei saa.
Kommentaariks: fluori sisaldavat hambapastat kraaniveega hammaste pesemisel ei tohiks kasutada siis, kui kraanivees on fluori üle 1.5 mg/l. Vahemik 0.5-1.5 mg/l on fluori suhtes hea, kui on alla 0.5, siis on kaarieseoht ning just siis peaks fluoriga hambapastat kasutama. Protsentidest rääkides selgitas TÜ Tervishoiu Instituut, et vaid umbes kolmandikus kaevudes, mida kasutatakse asulate joogiveevarustuses, on fluor normide piires, enamuses aga on seda liiga palju või liiga vähe. Tuleb teada, kui palju fluori Teie poolt kasutatavas joogivees on, ning selle põhjal teha otsused hambapasta suhtes.