Ilutulestiku mõjudest keskkonnale

fireworks-pollution.jpg

ERIK PUURA 

Ei taha kellegi uusaastatunnet ära rikkuda, aga viimastel aastatel Eesti linnad otsekui võistleksid, kes suurema summa eest raha taevasse lõhkab. Olen nõus, et tunne näha taevas erinevat värvi ja hästi palju valgusallikaid on meeliülendav ning annab emotsionaalse laengu, õige uue aasta saabumise tunde.

Paraku ei räägita sellest, et ilutulestikul on ka tugevad negatiivsed mõjud.

Ilutulestiku rakettides ja pakettides kasutatakse oksüdeerijana pliiühendeid. Plii negatiivne keskkonnamõju on ammu tuntud, Vana-Roomas oli rikaste inimeste eluiga lühike eelkõige just seetõttu, et veetorustik ehitati pliist. Rohelise värvi annab taevasse baarium, mis on väga mürgine ja ka radioaktiivne. Punase värvi annab liitium, mis on nõrgalt mürgine. Lillat ja erepunast värvi annavad rubiidium ja strontsium, mis on nõrgalt radioaktiivsed ning võivad asendada kehas kaltsiumi. Sinist värvi annavad vaseühendid, valget aga alumiinium, mis võib põhjustada nahahaigusi. Põlevaks aineks on sageli ammonium perkloraat, mis võib saastada vett ning rikkuda kilpnäärme toimimist. Küllaltki sageli kasutatakse ka värvuste saamiseks kaadmiumi, mis on väga mürgine, tekitab vähki ja võib bioakumuleeruda. Põlemiseks lisatav kaaliumnitraat tekitab mürgiseid osakesi, ning põlemise tagajärjel tekkivad väävligaasid on tugevalt happelised.

Nii et mida rohkem raha taeva lennutatakse, seda rohkem keskkond reostub. Õnneks meil väga palju raha selle jaoks pole. Küll aga, kui rahvamassis seistes tungib teie näkku tugev põlemisving, siis peaksite end kogu selle keemia sissehingamise eest kaitsma. Soovitan valida vaatamiseks rahulikuma ja kaugema koha.

Kindlasti suuremaks ohuks tuleohutuse mõttes kui linnade tasandil korraldatavad ilutulestikud on peaaegu igast kauplusest ostetavad paketid. Kui panete need maha ja arvate, et need ümber ei lähe, siis eksite. Väga sageli keerab selline pakett ennast peale esimesi pauke külili ning – täitke ohutuseeskirju ja olge vähemalt 30 m eemal! Otstarbekas aga on paketid vaiadega toestada.

Kõige jõhkramalt aga mõjub paugutamine koduloomadele, eriti koertele. Kui on ette teada või aimata paugutamist ja tulevärki, viib oma koerast hooliv inimene koera kohta, kus ta ei peaks väga palju stressama, näiteks mõnda ruumi, kust ta välja ei saa, suurt välja ei näe ja mille seinad summutavad ka paugutamist…

4 Vastust

  1. Ei maksa tonti näha seal kus seda ei ole. Rb/Ba/Sr ei ole radioaktiivsed. Alumiiniumiühenditest tekib kuumutamisel alumiiniumoksiid Al2O3 mida kasutatakse niiehknaa kosmeetilistes kreemides. Muideks, NASA kosmosesüstikud stardivad Al ja ammooniumperkloraadi segu toel (suur tihe valge suitsupilv, anyone?), ja pole kuulda olnud, et keskkonnakaitsjad seda tehnoloogiat keelustaks. Pliiühendeid ei kasutata oksüdeerijatena, kuid mingi osa raskemetallide ühendeid (Pb/Cd) satub tõepoolest põlemisprotsessi tulemusena tolmuna õhku. Aga ma arvan, et see kogus on tühine võrreldes pliikoormusega mis keskkonda jäänud pliibensiini kasutamise ajast.

  2. Meil läheb koer ilutulestiku peale ise suurde riidekappi.

    Aga liitiumit kasutatakse ka mitme ravimi koostises ehk siis kuidas tema mürgisusega seal on?

  3. Liitium ongi üks selline keemiline element, millel teatud kontsentratsioonis on positiivne toime, üle teatud piiri aga on toime negatiivne. Liitiumit peab eriti täpselt doseerima, 0.6-1.2 mmol/liitris on terapeutiline toime, üle 1.5 mmol/liitris aga juba toksiline. Täpselt nagu väga paljude teiste ravimitega, mida ei tohi üle doseerida. Samalaadne lugu on ka siinsamas blogis ilmunud fluoriga põhjavees.

  4. Jah, eks see ole iga asjaga nii ,et kui üks inimene paiskab loodusesse nii nimetatud “tühise osa” mingit kemikaali siis see on tõesti tühine- aga kui seda teevad miljard inimest…. Ja keegi hingab või joob seda sisse ja räägib, et see on tühine. Tulge mõistusele!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: