Infoühiskonna haavatavus

ERIK PUURA 

Eesti pole maailma mastaabis suurt keskkonnakatastroofi veel kogenud ning meie olukorra analüüs ei eelda ka, et loodust väga kartma peaksime. Kõik meie ohud on meie endi poolt tekitatud – merel sõitvad naftatankerid, ohtlikud veosed raudteedel ja maanteedel, ohtlikud ained ladudes, reostavad tööstusettevõtted, ebasanitaarsed prügilad jne. Tormide ja üleujutuste mõju on olemas, aga orkaanidega võrreldes on see väike.

Meie kõige suuremaks probleemiks tulevikus aga võib osutuda see, et ehitame üles kogu oma elu sõltuvaks elektrist ja infosüsteemidest. Paljud inimesed hakkavad laamendama juba siis, kui arvuti 5 sekundi jooksul veebilehte või msn-i ei ava. Olete aga mõelnud, mis saab, kui mistahes põhjusel ei kao mõneks päevaks ära mitte üksnes internet, vaid ka elekter? On teie eluruum talvel endiselt soe? On teil sööki varutud või sularaha seda osta, kui keegi üldse veel müüb? Kas vett kraanist veel tuleb? Kas kanalisatsioon töötab? Kas bensiini on, et maale vanaema juurde pakku sõita – kui on selline koht üldse olemas? Ja kas juhul, kui infosüsteemid on rivist välja löödud, suudate jääda rahulikuks ning vastavalt tegutseda?

Loomulikult on väga tõenäoline, et sellist juhtumit Eestis kunagi ei tulegi. Aga olgu toodud loetelu sellst, mis ühel ameerika perel peaks kogu aeg varuks olema – sest näiteks Kalifornias varitsevad ühtaegu nii suurte maavärinate, metsatulekahjude, orkaanide kui ka terrorismi oht. Mõelge selle peale, sest selline on elu!

– – – 

Järgnevalt üleaade, missugused õpetused on välja jagatud ameeriklastele.

Kui toimub suur õnnetus, pole teil aega varusid osta ega otsida. Kui teil on need olemas, saate paremini hakkama.

KOMPLEKTI VALMISTAMINE

On kuus põhivaldkonda, mille varusid peab omama: vesi, toit, esmaabivahendid, riided ja magamisvahendid, tööriistad ja nendega seonduv varustus, ning erivahendid. Peamised asjad peaksid olema pakendatud nii, et vajaduse korral eluase hüljata saaks need kohe kaasa võtta – näiteks seljakottidega.

Toitu säilitage nii, et oleks tagatud säiluvus ning asendage säilivusaja ületanud toit õigeaegselt. Arvestama peaks vähemalt 3-päevase varuga. Väikelastele peavad olema loomulikult spetsiaalsed varud.

Ravimite tagavara – kui võtate rohtusid, siis nende varud, samuti tagavaraprillid või -läätsed.Meelelahutus – mängud ja raamatud, joonistustarbed.Dokumendid: passid, sünnitunnitused, haridust tõendavad dokumendid, abielutunnistused, krediitkaardite väljavõtted, eluaseme jm laenude dokumendid, ravidokumendid, kindlustusdokumenid jne.Esmaabivahendid.

Tööriistad, õmblusvahendid, raadio, patareid, sularaha, piirkonna kaardid, tulekustuti, nuga, tolmukaitsemaskid, köis, telk jne.

Järgnevalt täisloetelu inglise keeles.

Once a disaster hits, individuals won’t have time to shop or search for supplies. But if they’ve gathered supplies in advance, they can endure an evacuation or home confinement.

PREPARING THE KIT

When preparing a Disaster Supplies Kit, review the checklists provided. Gather the supplies that are listed. The items may be needed if confined to home. There are six (6) basics people should stock in their home: water, food, first aid supplies, clothing and bedding, tools and emergency supplies and special items. Place the supplies most likely needed for evacuation in an easy to carry container. These supplies are listed with an asterisk (*). Possible containers include a large, covered trash container, a backpack or a duffel bag.

FOOD STORAGE TIPS

Keep food in a dry, cool spot—a dark area if possible.
Keep food covered at all times.
Open food boxes or cans carefully so they can be closed tightly after each use.
Wrap cookies and crackers in plastic bags and keep them in tight containers.
Empty opened packages of sugar, dried fruits and nuts in air-tight containers to protect them from pests.
Inspect all food for signs of spoilage before use.
Use foods before they go bad and replace them with fresh supplies, dated with ink or marker.
Place new items at the back of storage area and older ones in the front.

WATER AND FOOD

Store water in plastic containers such as soft drink bottles. Avoid using containers that will decompose or break, such as milk containers or glass bottles. Food-grade plastic containers are most suitable for storing water.

A normally active person needs to drink at least two (2) quarts of water each day. Hot environments and intense physical activity can double that amount. Children, nursing-mothers and ill people will need more.

Store at least a three-day supply of non-perishable food. Select foods that require no refrigeration, preparation or cooking and little or no water. If food must be heated, pack a can of sterno. Select food items that are compact and lightweight.

Never use empty bleach containers to store water. Clearly mark containers “drinking water only” with the current date.

ITEMS NEEDED

Dried beef Jerky
Vienna sausages
Corned beef hash
Ready to eat canned meats, fish, fruits and vegetables
Potatoes
White rice
Beans
Dry pasta
Flour
Baking powder
Sugar, salt, pepper
Dried spices
Instant coffee
Tea bags
Hot cocoa mix
Canned soups
Bouillon cubes
Soft drinks, fruit drinks, canned or boxed beverages (Note: Soft drinks with Nutrasweet don’t keep in hot summer weather. They must be kept cool or they lose their sweetness. I wouldn’t drink it after a period of hot weather if its left out in the heat)
Crackers
Cookies
Trail mix
Hard candy
Dried fruit
Fruit rolls
Canned fruit
Fruit drinks
Granola bars
Bottled water
Powdered milk
Cereals
Vegetable oil
Peanut butter
Honey, jelly
Energy food bars
Multi-vitamins
Meals ready to eat (MRE’S)
Food (elderly and special needs)

NOTE: If at all possible, have a garden growing during the growing season, so that if there is a power outage, you have an opportunity to eat fresh food from your own garden.

SPECIAL ITEMS For Babies

Canned formula
Diapers
Bottles
Powdered milk

Medications For Adults*

Insulin
Prescription drugs
Denture needs
Extra eye glasses
Contact lenses and supplies
Heart and High blood pressure medication

Entertainment — Games and books, crayons and paper or coloring books

IMPORTANT DOCUMENTS

(Keep these records in a waterproof container)

Birth certificates
Social security cards
Education records
Religious documents (baptisms, blessings, confirmation)
Marriage licenses
Credit card statements
Mortgage papers
Bank loans
Bank statements
Medical records
Dental records
Earnings and benefits estimates statements
Utility bills
Insurance policies

PET SUPPLIES

Food (canned or dry)
Chew toys
Vitamins
Beddings
Litter

FIRST AID KIT

Individuals should assemble a first aid kit for their home and their vehicle.

Thermometer
Iodine wipes
Zinc oxide
Chapstick
Decongestant
Multi-vitamins
Surgical blades
Saline solution
Insect repellent
Two (2) tongue blades (or you can get a whole pkg at a crafts store)
Butterfly sutures
Ammonia inhalants
Activated charcoal
Antibiotic ointment
Wet wipes
Burn gel (preparation H works wonders)
Soap
Latex gloves
Petroleum jelly
Alcohol pads
Needle
Scissors
Triangular Bandages
Anti-diarrhea medication
Hypo-allergenic adhesive tape
Snake bite kit
Tweezers
Antacid
Laxative
Assorted sizes of safety pins
2-inch and 4-inch sterile gauze pads
Antiseptic
Sunscreen
Oil of Cloves (for dental pain)
Medicine dropper
Aspirin or non-aspirin pain reliever
Syrup of Ipecac
Sterile roller bandages
Various sized sterile adhesive bandages

TOOLS AND SUPPLIES

Emergency preparedness manual*

Needles and thread
Mess kits, or paper cups*, plates and plastic utensils*
Non-electric can opener or utility knife*
Battery-operated radio and extra batteries, or a solar-powered radio*
Flash light and extra batteries*
Chemical light sticks
Cash or traveler’s checks*
Map of area (for locating shelters)*
Fire extinguisher (small canister, ABC type)
Waterproof matches
Hand axe
Camp shovel
Hammer
Fold-up saw
Pry bar
Dust masks
Roll of twine
Duct tape
Shut-off wrench, to turn off household gas and water
Wrenches
Tube tent
Cooking stove and fuel
Candles
Water purification tablets
Plastic storage containers
Siphon hose and pump
Plastic sheeting
Rope (100 feet, nylon) (can use parachute cord)
Razor blades
Pocket knife or survival knife
Whistle
Signal flare
Metal mirror
Compass
Paper and pencils
Aluminum foil
Solar blanket
Electrical kit
Electrical tape
Fish hooks
Fish and snare line
Sanitation supplies
Soap and liquid detergent
Personal hygiene items
Feminine supplies
Toilet paper and towelettes
Household chlorine bleach
Disinfectant
Plastic bucket with tight lid
Plastic garbage bag and ties for sanitation

NOTE: If you have an ill or elderly person in your family whose life depends on the electricity to be guaranteed 24 hours a day, be certain to have battery operated equipment or an electrical generator always ready for emergencies.

WHEN THE POWER GOES OUT

Check to see if neighbors have electricity. Perhaps the problem is a new fuse needed, or the circuit breaker may need to be reset. If there’s a problem, contact the utility company. Turn off major appliances to avoid overload when the power is restored. Don’t open the freezer or refrigerator doors. This will preserve what cold air is in there. Leave one light turned on to know when power is restored. Be alert for downed power lines. Don’t go near them. Report them to the utility company.

PREPARING FOR A POWER OUTAGE

If a storm warning is issued, or if there’s lightening, disconnect sensitive electronic equipment such as computers, television sets, and videocassette recorders to avoid damage to them. Keep an emergency kit in a handy location stocked with flashlights,candles, matches, a portable battery operated radio and extra batteries. Have a supply of drinking water.

CLOTHING AND BEDDING

*Include at least one complete change of clothing and footwear for each person.
Rain gear*
Sunglasses
Thermal underwear
Hat and gloves
Blankets or sleeping bags*
Emergency reflective blanket
Hand and body warm packs

KEEPING WARM DURING A WINTER POWER OUTAGE

Dress warmly. Eat high-energy food to generate body heat. Raisins, nuts or candy are a good start. Close off as many rooms as possible. Heat only one room, and center everyone’s activity in that one room. Select a room on the warm side of the house away from prevailing winds if possible.

Keep doors and curtains closed. Use the fireplace if there is one. If not using it, be sure to close the flue. If heating with an open flame, be sure to ventilate properly. Cross ventilate by opening a window an inch on each side of the room. It’s better to let in some cold air than to risk carbon monoxide poisoning.

KEEPING COOL DURING A SUMMER POWER OUTAGE

Keep drapes drawn. Stay in the lowest part of the building, usually the basement. Conserve water. Stop watering lawns and gardens. If there isn’t any water stored as part of the emergency kit, it’s a good idea to store some water in a bathtub or other container. Keep access to the freeze and refrigerator at a minimum to preserve the cold air.

Never use empty bleach containers to store water. Clearly mark containers “drinking water only” with the current date.

Kllimamuutuste mõju Eestile: mida peaksime kartma ja millal?

ERIK PUURA 

Palju on Eesti meedias räägitud ka globaalsest soojenemisest. Sageli püütakse jällegi sensatsiooni, näiteks on väidetud, et akadeemik Raukas koos oma väliskolleegidega on ära tõestanud, et inimesel pole kliimamuutustega mingit seost. Siiski usuvad 90% teadlastest, et inimtegevusel on kliimamuutustega seos olemas.

Kliimaolud on nii Maa kui inimkonna ajaloo jooksul muutunud kogu aeg. Ka hetkel on kliima muutuses, Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra. Eksperdid on seisukohal, et 2071. aastaks võib igal teisel aastal leida aset kuumalaine, mis on võrreldav 2003. aasta suvel toimunuga, mis põhjustas vähemalt 22 000 Euroopa inimese enneaegse surma. Valdav enamus teadlastest ja üldse inimkonnast on veendunud, et kliimamuutuste põhjuseks on muuhulgas inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Aasta 2005 oli kõige soojem aasta temperatuuride mõõtmise ajaloos. Maakera aasta keskmine temperatuur oli 0,6 °C kõrgem kui aastate 1951-1980 keskmine ja 0,8 °C kõrgem kui eelmise sajandi keskmine. Maakera neelab rohkem energiat kui kiirgab. See viitab aga inertsile maakera soojenemises. Kui energia neeldumine ja kiirgamine tasakaalustuvad, kiireneb ilmselt globaalne soojenemine veelgi ning isegi kui atmosfääri gaasiline koosseis rohkem ei muutu, soojeneb Maakera tõenäoselt veel 0,6° C võrra. Süsihappegaasi kontsentratsiooni 550 ppm (parts per million – miljondikosa) juures on risk ületada 2 °C globaalse soojenemise piir 68-99%. 400 ppm CO2 juures on risk 20%. Praegune CO2 kontsentratsiooni tase on 380 ppm ning aastane kasv on ca 2 ppm. Seega oleks vaja võimalikult kiiresti CO2 kontsentratsiooni suurenemine peatada.
Hiljuti avalikustatud valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma (IPCC) raporti kinnitas, et inimtegevus, õhku paisatud kasvuhoonegaasid, on väga tõenäoliselt vastutav suurema osa viimastel kümnenditel maakera tabanud soojenemise eest. Sõnapaar «väga tõenäoliselt» tähendab, et teadlased on selles 90 protsenti kindlad. Keskmine temperatuur tõuseb sajandi lõpuks ilmselt 1,8–4oC. Sajandi teiseks pooleks kaob enam kui 60-protsendilise tõenäosusega suvine jääkate arktilistel aladel. Enam kui 90-protsendilise tõenäosusega tihenevad kuumalained. Enam kui 60-protsendilise tõenäosusega suurendab ilmastiku muutumine troopiliste tormide hulka. Kui kasvuhoonegaaside õhku paiskamine jätkub endises tempos, põhjustab see ka edaspidi soojenemist ja ülemaailmse ilmastiku muutusi, mis oleksid suuremad kui need, mida täheldati 20. sajandil.
Mida tähendab see Euroopa jaoks üldlevinud (näiteks USA Keskkonnaagentuuri) ekspertiisi kohaselt?
1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele
2. Üleujutuste riski suurenemine
3. Mulla kvaliteedi langus (eriti erosiooni tagajärjel)
4. Ökosüsteemide muutumine, osade liikide ja elupaikade hävimine
5. Põhjaosas metsakasvu tempo suurenemine, lõunaosas aeglustumine
6. Suurenenud metsatulekahjude oht
7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne
8. Kalanduse potentsiaali langus
9. Suurenenud kahjustused kinnisvarale
10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed
11. Muutunud turismi-potentsiaal
12. Rida mõjusid inimtervisele
13. Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine
14. Liikide ja elupaikade liikumine põhja suunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale.

Järelikult, sama ekspertiisi Eestile laienedes tähendab see eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkonnana atraktiivsuse kasv jne. Probleemid Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus juba praegu on probleeme veevarudega ning suurte üleujutuste ja tormidega, süvenevad ning seal on summaarne mõju märkimisväärselt suurem kui Eestis.
See jutt vastab mudelile, mis ei arvesta võimalikke kiireid muutusi Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge, seetõttu kardetakse, et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia. See võib põhjustada õhutemperatuuri järsku langust Põhja-Euroopas ning realiseerub hoopis teistsugune stsenaarium.
Selline teadmatus ja määramatus annab ainet informatsiooni väga erinevaks tõlgendamiseks, ning seda ka tehakse.

Kaelkirjakuid veel meie metsades ei ole ja esialgu pole ka Aafrikas märgata nende parvi põhja poole lendamas. Kui mõni isend Tallinna loomaaiast plehku paneb, on tal väga raske ennast varjata… Räägitakse liikide kadumisest: juba on hävinud maailmas 70 konnaliiki, eriti kardetakse pingviinide ja jääkarude pärast. Kes siis Eestisse tegelikult ikkagi tuleks? Spekuleeritakse, et rändkarp on just soojenemise tõttu Läänemeres vohama hakanud, kuigi talle soolane vesi eriti ei meeldi. Maailma Loodusfondi 2000. aasta aruande kohaselt vüib Eestis kaduda 2/3 looduslikest elupaikadest, vaid Islandil on mõju suurem, Soomes sama suur. Kõige keerulisem saab olema liikide saatus Soomes, kus 60% liikidest peavad kolima kiiremini kui 1000 meetrit aastas, mida teadlased peavad enamikule taimeliikidest võimatuks. Soomes on ohus 2,3% liikidest ja Eestis alla 2%. Näiteks kannatab kliima soojenemise all herilane (!). Selline kolimine 1000 meetrit aastas põhjapoole on negatiivsemates stsenaariumides levinud, Eestis oleks selliseid liike 35%. Võite muidugi arvutada, mitme aastaga kaelkirjak siia jõuaks. Kui vahemaa on ca 3000 km, läheb aega 3000 aastat 😉 Samas on geoloogid suht veendunud, et 10000 aasta pärast on hoopis kindlasti uus jääaeg. Kummale poole siis need kirjakud ikkagi jooksevad?  

Ohud seoses invasiivsete liikidega (võõrliigid, mis on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistunud uue areaaliosa looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades, kus nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu) on järgmised:
– sisenemine kohalikku toiduahelasse
– konkureerimine teiste organismidega
– võivad olla toksilised kohalikele liikidele, sh inimesele
– on patogeenide ja parasiitide kandjaks
– hübridiseeruvad lähedaste liikidega
– nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.
Seonduvalt ohuga bioloogilisele mitmekesisusele tuleb märkida, et võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks loodusliku rikkuse ja mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas.
Üldjuhul on sissetungiv uus liik elujõulisem kui pärismaine (kohalik) liik (bioloogiliste vaenlaste – haigused, parasiidid jne puudumise tõttu), tõrjudes seega kohalikud liigid välja. Vastavate näidetena praktikas võib tuua mingi (mink on tõrjunud välja euroopa naaritsa), karuputke võõrliigid Eesti rohumaadel, Euroopa rohttaimed Ameerika preeriates ja Uus-Meremaal jne. Teisalt kaaslevad võõrliikidega parasiidid ja haigused, millega nad ise on oma algsel levikualal kohastunud, kuid mis võivad hukatuslikult mõjuda pärismaistele sugulasliikidele. Näidetena võib parasiitide ja haiguste probleemi osas tuua jalakasurma, Ameerika päritolu viinamarjahaigused, india mesilasega kaasnenud parasiidid ja haigused jne. Selliste protsesside tulemusena muutub elustik üleilmselt ühetaolisemaks ning keskkonna vastupanuvõime suurtele (sh klimaatilistele) häiringutele väheneb.
Et kohalik elustik on siinse keskkonnaga pikaajaliselt kohaneda jõudnud, siis kasutab kohalik looduslik kooslus üldjuhul ära enamiku keskkonda sattuvaist toitainetest; võõrliigid muudavad seda tasakaalu ning pärismaiste liikide väljatõrjumise tõttu võivad tekkida olulised muutused aineringes. Selliseid näiteid on teada Ameerikast, kus tervete jõgede elustik on võõrliigi sissetoomise tulemusena vahetunud ning aineringe muutunud.
Liikide levikumustri muutmine muudab ka liikide evolutsiooni. Võõrliigid ristuvad sageli kohalike liikidega. Näiteks võib hübriidhaab põhimõtteliselt ristuda meie pärismaise hariliku haavaga. Seetõttu ei ole tagatud kodumaise geneetilise ja liigilise mitmekesisuse püsimine, mis on muuhulgas seatud üheks prioriteediks keskkonnastrateegias.
Kokkuvõttes soovib inimene, et olukord jääks stabiilseks, olemasolevad elupaigad säiliksid, sest nii meie liikide kolimine põhjapoole kui lõunapoolsete liikide kolimine siia vallandab terve jada erinevaid protsesse, mis viivad tervikuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.