Kas Eestis hakatakse uraani kaevandama?

ERIK PUURA

Kas kohaliku elanikud peaksid olema hirmul, et tuumaenergeetika propageerijad plaanivad Eestisse ka uraanikaevandusi?

Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on Dictyonema-argilliidis, rahvakeeles diktüoneemakildas. Kui muutus aktuaalseks võidurelvastumine ja tuumapommide loomine, hakati uraani kaevandama sealt, kus vähegi teati seda olevat, muuhulgas ka Sillamäel just diktüoneemakildast 1948. aastal. Hiljem – ka tuumaenergeetika arenguga – leiti väga paljudes piirkondades maake, kus uraani sisaldus osutus suuremaks – 2005. aastal tootsid uraanioksiidi 17 riiki, sealhulgas Kanada (27.9%), Austraalia (22.8%), Kasahhi (10.5%), Venemaa (8.0%), Namiibia (7.5%), Niiger (7.4%), Usbekistan (5.5%), USA (2.5%), Ukraina (1.9%) ja Hiina (1.7%).

Kuigi uraani hind mõnevõrra tõuseb, ei tee see meie Dictyonema-argilliidi kaevandamist tasuvaks. Argilliidis on uraani keskmiselt 0.03%, uraanimaagis aga, mida on tasuv kaevandada – tavaliselt 0.1 – 0.25%, ja selliseid varusid jätkub maailmas veel väga kauaks.

Miks uraani hind kõrgeneb, on teine küsimus. Vastuseks on – uuesti alanud tuumaenergeetika-buum nii arenguriikides, mille energeetikaprobleemide lahendamine on elu küsimus, kui arenenud riikides, seda just tuumaenergeetika väiksema mõju tõttu globaalsele soojenemisele kui fossiilkütuste energeetikal. Kaevandusvõimsused ei vasta enam sellele, ning ka desarmeerimise varud – tuumarelvade uraani kasutamine rahumeelsel eesmärgil – on varsti läbi.

Probleemiks on see, et uute uraanikaevanduste loomine ja olemasolevate laiendamine võtab kõvasti aega, ning enne kui see sektor jõuab järele tulla, tekib varude kriis. See aga ei muuda veel otstarbekaks kaevanduste loomist Eestisse, kindlasti kohe mitte, kuna uraani sisaldus on liiga madal. See on majanduslik vastus, jättes kõrvale keskkonna-aspektid: ja keskkonahoidliku inimesena võin öelda, et mistahes kaevanduste laiendamine ei ole Eesti jaoks õige arengutee, ning vaevalt see ka meie arenenud keskkonna-mõtteviisi juures läbi läheks.

Idee Eestis uraani kaevandada oleks äriliselt sama hea kui luua banaanikasvatusi ja siis hakata 100 kr/kg kodumaiseid banaane müüma – selle asemel, et neid odavalt sisse vedada mujalt maailmast, kus nad päikese käes ise kasvavad…  

Unustusse vajunud uraanivarguse lugu Leedus

ERIK PUURA 

Kümme aastat tagasi mõisteti Leedus kohut uraanivarga üle. Lugu ise on nii kurioosne, et väärib meenutamist.

1991. aastal asus Leedu Ignalina tuumajaama valvurite üksuse ülemana tööle mees nimega Ramunas Macerauskas. Peagi ütles üks tema kolleege, et tunneb kedagi, kes on uraani eest nõus head raha maksma.Macerauksas, Renatas Salihovas (kes on ikka veel peidus) ja veel kaks valvurit otsustasid varastada 280 kg raske 7 meetrit pika tuumakütuse varda. 1992. aastal nad lõikasid selle 2 osaks, sidusid auto alla ning sõitsid territooriumilt välja. Kadumine tuli ilmsiks alles 1993. aastal tuumamaterjalide inventuuri käigus. Vargad leidsid kiiresti ostjad ning eemaldasid sildid, öeldes ostjatele, et tuumakütus pärineb Venemaalt. Üks ostja maksis 30 cm tüki eest 400 dollarit, teine 2.5 kg uraani eest 5000 dollarit. Suurem osa aga maeti Vilniuse lähedale maha.Politsei leidis esimesed jäljed 1994. aastal – Kaunase 2 elaniku juurest leiti 8 kg uraanitükke. 1996. aastal leiti varda tükke maapiirkonnast Cherevikinist Ignalina lähedalt. Kuid kui lõpuks leiti üles 50 kg vardatükk, mis sisaldas 30 kg uraani, andis Macerauskas ennast Leedu politseile üles (1997) ning näitas, kuhu suurem osa vardast oli maetud. Ta ütles, et ei suuda enam perekonnast eemal peidus olla (peitis ennast Peterburis) ning karistuseks pidi saama kuni 10 aastat vanglakaristust.Muuseas: sama energiat andvat 2.5 miljonit tonni põlevkivi on hoopis raskem varastada, läheks vaja 100000 25-tonnist kallurit! Tuult aga ei saa üldse varastada…

[1] “Thirty Kilos Uranium Found Near Vilnius,” Baltic News Service, 11 June 1997.

[2] “Caches of Stolen Nuclear Fuel Found in Lithuania,” RFE/RL Newsline, Vol. 1, No. 51, Part 2, 12 June 1997.

[3] “Update on Stolen Uranium in Lithuania,” RFE/RL Newsline, Vol. 1, No. 52, Part 2, 13 June 1997.

[4] “Stolen Uranium Seized in Lithuania,” Reuters, 12 June 1997.

[5] ELTA, 12 June 1997; in “Uranium Thief Surrenders to Authorities,” FBIS-SOV-97-163.