ERIK PUURA
Umbes kuu aega tagasi oli Eesti ajakirjanduse poolt üles puhutud järjekordne paanika – 14% Eesti elanikest joob radioaktiivset põhjavett.
Kuidas seletada inimestele, kas ikkagi on probleem või ei ole, ja kellel on ja kellel ei ole?
Mistahes tegevus annab meile mingi kiirgusdoosi. Söömine, hingamine, lihtsalt keskkonnas viibimine. Ka vee joomine. Küsimus on, kui suur see doos on ning millised ja kui suured riskid sellega kaasnevad ning kuhu me tõmbame endi jaoks piirid.
Me soovime, et ametkonnad kannaksid meie turvalisuse eest hoolt, oleksid professionaalsed ja tõmbaksid selgelt sellised piirid ka kraanivee suhtes. Paraku on nii, et kui me tõmbame piiri efektiivdoosi 0.1 mSv/aastas juurde (arvestades, et keskmise kaaluga inimene joob 2 liitrit kraanivett päevas), siis tõesti umbes 14% Eesti kraaniveest ei vasta kehtestatud normile.
Samas peetakse normaalseks, kui inimene aasta jooksul saab radioaktiivsuse efektiivdoosi 5 mSv – seega, juues normile vastavat vett, ta ei saa üle 2% sellest doosist ning juues 3 korda normi ületavat vett saab ta 6% sellest normist.
Tallinn-Tartu maanteel pidev sõitmine ning suitsetamine näiteks on väga palju suuremad riskid kui radioaktiivsuse suhtes ülenormatiivse kraanivee joomine. Mis ei tähenda seda, et me peaksime sellega leppima. Kui norm on 0.1 mSv/a, siis peavad veega varustajad sellest kinni pidama.
Peamine aga on, et me poleks teadmatuses. Igal inimesel on õigus teada, mis kvaliteediga vett ta joob. Näiteks Tartu Veevärk toob oma kodulehel välja sotsiaalministeeriumi määrusele vastavad kvalieedinäitajad, vt http://www2.tartuvesi.ee/?mm=9100124&sm=0.
Nõudke infot oma joogivee kvaliteedi kohta ning kui saate andmed, võime koos analüüsida, mida see teile tähendab!
Oleme avanud ka vee veebilehe
mis muuhulgas räägib veest tervisliku toitumise seisukohast. Seal on ka alljärgnev radioaktiivsust käsitlev ülevaade.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14 protsenti eestlastest Lääne-, Põhja- ja Kirde-Eestis maapõuest pumbatud kambrium-vendi veeladestu vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui täiskasvanud inimese keskmise veetarbimise järgi arvutatud efektiivdoosi norm on 0,10 mSv/a, siis mõnes kohas ulatub see tasemeni 0,95 mSv/a. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.
Tegu on loodusliku nähtusega – radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht.
Siin ei kehti tarkusetera: mis looduslik, see kasulik.
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogia osakond koostas 2001. a Keskkonnaministeeriumi tellimusel rakendusliku uurimistöö „Kambrium-vendi veekompleksi põhjavee radionukliidide
sisalduse määramine ja selle vastavuse hindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel I etapp“. Töö käigus võeti veeproovid 15 kambrium-vendi veekompleksi avavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Saadud analüüsitulemuste põhjal arvutati esmakordselt põhjavee tarbimisest tulenevad efektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõude piirsisalduse. Antud uuringu analüüsitulemused kinnitasid looduslike radionukliidide kõrgendatud sisaldust kambrium-vendi veekompleksi põhjavees. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline keskmine tulemus täiskasvanud inimesele oli 0,31 mSv/aastas.
Kõrgema efektiivdoosiga vee tarbimine suurendab vähki haigestumise riski, kuid oluline on, kui suur on eri viisidel inimeseni kanduv efektiivdoos kokku. Eesti põhjavee komisjoni poolt koostatud teatmikus “Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” on kirjas: “Joogiveega saadav efektiivdoos üle 0,2 mSv aastas, arvesse võttes ka toidu ja õhuga lisanduvat kiirgusenergiat, põhjustab Ameerika teadlaste hinnangul vähki haigestumise riski suurenemist.” Tõenäosus, et efektiivne doos 1 mSv põhjustab tavalisel inimesel surmaga lõppevat vähki, on 0.005% ehk siis haigestub 1 inimene 20000-st (International Commission on Radiological Protection. Recommendations of the International Commission on Radiological Protection. ICRP Publication 60. Annals ICRP 21. Oxford, UK: Pergamon Press, 1991).
Lineaarset mudelit kasutades – kui doos tõuseb 0.1 mSv võrra aastas, siis tähendab see, et haigestub surmaga lõppevasse vähki täiendavalt 1 inimene 200000-st. Võrdlusena, et eri radioloogilistel uuringutel võib inimene saada efektiivse doosi 0.02 – 10 mSv. Veel võrdlusena, et näiteks meessoost suitsetajate puhul haigestub oma eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kuuest, naissoost suitsetajate puhul üks inimene üheksast. Mittesuitsetajate puhul aga 1 mees 77-st ning 1 naine 71-st. Meid ümbritsevad paljud riskid. Samas on ka selge, et kui näiteks Põhja-Eestisse, kus niigi juuakse tavalisest radioaktiivsemat C-V vett, planeeritakse tuumajaam – tõuseb efektiivne doos veelgi.
Keskkonnaabi 
[…] Eestis joogivee reostust ravimitega kartma ei pea, kuna meil selliseid suletud ringe ei teki – veevarustuses kasutatakse põhjavett ning näiteks Tallinna puhul puhastatud Ülemiste järve vett, puhastatud heitvesi aga juhitakse Soome lahte. Eestis on joogiveevarusid piisavalt, vajadus reostunud pinnavee puhastamiseks joogiveevarustuseks puudub. Probleeme siiski on, näiteks fluoriga ja kõrgendatud radioaktiivsusega. […]