Kommentaarid Keskkonnaabi kohta

Peeter kommentaar Kuidas orienteeruda keskkonnauudiste uputuses? Keskkonnafoorumi idee. kohta

Peeter — Wed, 14 Sep 2011 10:48:00 +0000

Uus ökofoorum http://okofoorum.estdr.org/

Elar kommentaar Enimlevinud petuskeemid kohta

Elar — Tue, 26 Jul 2011 22:05:39 +0000

Riik ja partei õpetavad: õpi korralikult, omanda hea haridus ja siis hakkad tööle, töötad 40 tundi nädalas, niimoodi 40 aastat ja siis jääd pensionile ning siis sinu sissetulekud on 25% sellest, mis olid viimasel töökohal, (mingil imekombel on ajakirjanusse ilmunud mõned artiklid II samba väljamaksmisest näiteks EPL Urve Madar, Tallinna tehnikaülikooli raadio- ja sidetehnika instituudi dotsent 02. mai 2011 “Lugulaul kogumispensioni teisest sambast ) vähemalt 95% inimestest ei tule oma eluga pensionipõlves enam toime, nagu oleks sinu eest hoolitsetud, tegelikult enne surma avastad, et kogu elu oli üks petuskeem………10% elanikkonast võibolla veel vähemgi “reguleerib” ülejäänute elu ja neile on see meeltmööda, et inimesed “magavad”……..

Milliseid terviseriske kujutavad endast amalgaamist plommid « Metshaldjas kommentaar Kas elavhõbedast hambaplommid peaks välja vahetama? kohta

Milliseid terviseriske kujutavad endast amalgaamist plommid « Metshaldjas — Fri, 24 Jun 2011 20:24:07 +0000

[...] http://erikpuura.wordpress.com/2007/12/30/kas-elavhobedast-hambaplommid-peaks-valja-vahetama/ [...]

marcus kommentaar Rästikuhammustus: mida teha? 19 põhipunkti. kohta

marcus — Fri, 03 Jun 2011 06:33:40 +0000

Mida teha kui näen rästikut=

E.A kommentaar Absoluutse nulli uus definitsioon kohta

E.A — Thu, 19 May 2011 16:21:20 +0000

Sarnaseid väravaid veel Kuid tõesti, nõnda olulises mängus pole seda veel keegi teha suutnud

JJ kommentaar Absoluutse nulli uus definitsioon kohta

JJ — Tue, 17 May 2011 07:32:03 +0000

Absoluutne null on ka ennevanasti soomalstele lähedane olnud. Aastatuhande alul leivs järgmine temperatuuride võrdlus:
http://www.jalam.org/ulc/temperature.htm

Õnn kaasa, JJ

Tõnis Eenmäe kommentaar NASA astrobioloog: tõde aasta 2012 kohta kohta

Tõnis Eenmäe — Thu, 28 Apr 2011 20:19:25 +0000

Üldiselt olen ma hr. Morrisoniga nõus.
AGA
1) me ei tea, millal me mõne asteroidiga pihta saame – päris tõsiselt. Piisavalt tihti avastatakse pisikesi senitundmatuid asteroidikesi, mis kihutavad Maa ja Kuu vahelt läbi. Asteroidide suurustel/massidel on oma jaotus – pisikesi asteroide on palju rohkem kui suuri. Tegelikult üsna tervele mõistusele hoomatav tähelepanek Paljude pisikeste meile tundmatute kohta leidub Maale lähedasel orbiidil kindlasti ka mõni veidi suurem (ca kilomeetri-poole suurune), mida me veel ei ole avastanud. Selleks, et me ei “elaks pimeduses”, on astronoomid viimase ca 10 aasta jooksul aktiivselt otsinud just neidsamu maalähedasi asteroide (Google: NEO). Suur osa suurematest on üles leitud, kuid mitte kõik. Kuna nad asuvad pea alati meie ja Päikese suhtes selliselt, et paistavad heledas koidu- või ehataevas, siis on neid ka suhteliselt raske avastada. Pisemad asteroidid avastatakse enamasti möödalennu ajal… või siis, kui nad Maa atmosfääri sisenevad.

2) Maa ajaloos on olnud piisavalt juhtumeid, kus meid on tabanud tõsised päikese”tormid”. Kuna need inimesele/elusloodusele otsest mõju ei avalda, saab neist teada erakordselt tugevate ja väga madalatel laiuskraadidel nähtavate virmaliste kaudu. Aga ka hävinevate elektriseadmete (nt. ülekandeliinid, elektrijaamad) või satelliitide kaudu. Viimase kahe sajandi jooksul on vähemalt kaks korda, mil Maa on saanud n.ö. täistabamuse, üks neist on tuntud kui “Carrington event”, teine toimus 20. sajandi teisel poolel, põhjustades nt. Põhja-Ameerikas elektrijaamades arvestatavat pahandust.

Inimesi selline sündmus ei tapa ega ka kahjusta, kuid tänapäevasele mannetule “tsiviliseeritud” inimloomale eluks sobiva tehiskeskkonna võib päris efektiivselt ära hävitada (kust te saate toitu, kui elate Lasnamäel ja Eestis ei ole 2 nädalat mitte kusagil elektrit?). Selles mõttes ei ole viimati esitatud NASA hoiatus sugugi näpust välja imetud. Jah, Päike läheb aktiivsemaks. Ei, me (st. mina kui astronoom) ei tea, kui aktiivseks. Jah, tõenäosus “täistabamuseks” on alati olemas. Jah, aktiivse Päikese puhul on suure võimsusega Päikese”tormiga” otsetabamuse saamise TÕENÄOSUS suurem. Ei, sellist sündmust ei saa täpselt ette ennustada.

Aga “sina”-le: Jaapanis väriseb maapind iga päev…

Kärt kommentaar Geoloogia õpetamine tuleks viia meie koolidesse kohta

Kärt — Wed, 13 Apr 2011 06:24:24 +0000

WTC terrorirünnak toimus 11.09.2001 mitte 09.09.2001 nagu arvutuses kirjas. Hämmastav, kuidas seda erinevust ei märgata!

Allar kommentaar Kellaaeg ja öö/päev Eestis ja mujal maailmas kohta

Allar — Sun, 27 Mar 2011 11:22:16 +0000

Teine abivõte.
Kellel ikka ja jälle sassi läheb, kuhu poole keeratakse kella kevadel ja kuhu poole sügisel, võib meelde jätta reegli: kella keeratakse Päikese poole.
Päike (palju Päikest ) asub suvel.

Kaarel kommentaar Kuidas müüa ideid? kohta

Kaarel — Fri, 25 Mar 2011 08:03:28 +0000

Suure ja kõlava nime panemine ideele töötab väga hästi. Inimesed tahavad olla osa millestki, mis hästi kõlab

erikpuura kommentaar Kellaaeg ja öö/päev Eestis ja mujal maailmas kohta

erikpuura — Wed, 23 Mar 2011 21:04:27 +0000

Aitäh, tõsine näpukas. Parandatud.

Heleri kommentaar Kellaaeg ja öö/päev Eestis ja mujal maailmas kohta

Heleri — Wed, 23 Mar 2011 20:42:32 +0000

Sooviksin viidata veale.
Teil on kirjas:
“Kelli keeratakse laupäeva öösel vastu pühapäeva aprilli ja oktoobri viimasel nädalavahetusel.”

Kas märtsi viimane nädalavahetus ei peaks olema?

cyz kommentaar Geoloogia õpetamine tuleks viia meie koolidesse kohta

cyz — Tue, 15 Mar 2011 06:44:04 +0000

noo, Erik, kui diskuteerida katastroofiteemadel siis kui võrrelda 2 stsenaariumit: väline oht kosmosest – suured tükid ainet mis võivad Maaga põrkuda versus seismilised protsessid, siis nende viimaste mõistmine, mudeldamine ning ennustamine on tänapäevaste teadmiset puhul praktiliselt võimatu. Alles kui mingid esimesed võnked tekivad võib kiirhoiatuse ette anda. Teisipidi tõesti, me teame millised on seismiliselt väheaktiivsed piirkonnad, Eesti siin Balti kilbi peal üks kindlamaid kohti vanajumala selja taga. Samas, kosmosest võib palju tundmatut tulla mida me märkame allest siis kui see meie ligidusse on jõudnud. Lisaks veel võimalikud ülisuure kiirguse allikad.

Tegelikult ma lootsin siit leida diskussiooni tuumaenergeetika ohutusest, ehk veidi akadeemilisemat kui kusagil Delfi peldikuseinal. Jah, olen tuumaenergeetika suhtes suhteliselt kriitiline, aga veelgi enam kriitiline piiramatu energiakasutuse, vahet pole mis allikast see tuleb, suhtes. Puht emotsionaalselt olin sunnitud natuke pead noogutama kui erinevalt tehnika-optimistide kinnitusest Jaapani jaamades probleemid ikkagi tekkisid. Paljude inimeste suureks õnnetuseks

schaumalandiehaserennt kommentaar Geoloogia õpetamine tuleks viia meie koolidesse kohta

schaumalandiehaserennt — Mon, 14 Mar 2011 17:35:17 +0000

Mina (õpin ökoloogiat) ja mu graafilist disaini õppiv sõbranna oleme just viimasel ajal rääkinud palju sellest, kuidas ikka igasuguseid asju tuleks koolis justkui rohkem ja paremini õpetada. Mina leian aina enam, et loodusteadusest üldiselt antakse koolis täiesti vale pilt ja mu sõbranna leiab, et isegi korraliku disaini aluseid võiks igale inimesele õpetada, et maailmas vähem koledaid asju tehtaks.
Nii et ühelt poolt nõustun ka sellega, et koolis jäetakse palju väga olulist õpetamata või õpetatakse täiesti kohutavalt halvasti. Teiselt poolt – äkki on paratamatu, et igaüks leiabki alles oma edasisel eluteel, et “SEE on kõige tähtsam ja sellest peaksid KÕIK rohkem teadma” ?

Kristjan kommentaar Geoloogia õpetamine tuleks viia meie koolidesse kohta

Kristjan — Mon, 14 Mar 2011 10:05:18 +0000

Mõne aasta eest keskkooli lõpetanuna võin öelda, et baasteadmised geoloogia kohta saab iga korralik õpilane geograafiatundides kätte. Otseloomulikult on vaja ka kriitilist mõtlemist ja elutervet skepsist. Minu keskaaeg on võib-olla ajaliselt mulle liiga lähedal, et oskaksin asjalikke soovitusi pakkuda, kuid igasugune edasiminek hariduse kvaliteedis on alati teretulnud.

Kusjuures justkui sinu palveid kuulda võttes on käesoleval nädalal Kuku raadio Raadioentsüklopeedias teemaks maavärinad ja sellega kaasnevad loodusnähtused.

Margus Kiis kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

Margus Kiis — Sat, 19 Feb 2011 18:09:54 +0000

Depressiivne gootisaade on see, uimane ja sünge, ei mingit huumorit.

Marit & Toomas kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

Marit & Toomas — Sat, 05 Feb 2011 04:42:49 +0000

Üritame siis diskuteerida. Meie arvamuse leiab siit:
http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/02/04/teadusteater-etvs/

estofoob kommentaar Palju säästan säästupirniga kohta

estofoob — Thu, 03 Feb 2011 12:32:07 +0000

Sääsr on sääst, aga suur küsimus on ka – kuidas neid utiliseerida?? Ma ei tea, kas on kuskil minu linnas mingisugune “utiliseerimispunkt”, kuhu neid lampe võetakse vastu.

Margit kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

Margit — Fri, 28 Jan 2011 10:07:59 +0000

Siinkohal on vist tegemist “telefonimänguga”. Otseselt huumori vastu tellijal midagi ei ole. Oluline on, et saates on ühendatud mängulisus ja ülesannete asjalik sisu ja niimoodi see ka on..

erikpuura kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

erikpuura — Wed, 26 Jan 2011 18:40:41 +0000

Seda kommenteeris mulle üks vale-professoritest…

UFO kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

UFO — Wed, 26 Jan 2011 15:17:46 +0000

Huvitav, kust pärineb taustinfo nagu oleks saate tellijate arvates saates endiselt liiga palju huumorit ?

imeloom kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

imeloom — Wed, 26 Jan 2011 09:53:05 +0000

parafraseerides: “teadlane ei ole see, kes ise end selleks peab, vaid see, keda teised teadlaseks peavad”

erikpuura kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

erikpuura — Tue, 25 Jan 2011 16:32:46 +0000

Tegelikult, kui kedagi huvitab, siis on viimane publikatsioon väljaspool Eestit ikkagi aastast 2010, Mõtlep, R.; Sild, T.; Puura, E.; Kirsimäe, K. (2010). Composition, diagenetic transformation and alkalinity potential of oil shale ash sediments. Journal of Hazardous Materials, 184(1-3), 567 – 573. ETIS ei ole seda veel sisse kandnud.
Samas tunnistan, et administratiivtöö tõttu on publitseerimine nõrk, siiski teaduses toimetan pisut, näiteks nõustan teaduslikult ka Eesti Energia Kaevandused AS-i jt Eesti ettevõtteid peamiselt tahkete jäätmete ja nende kasutuse osas. Paljud Eesti teadlased nõustavad ettevõtteid ja rahvusvahelised publikatsioonid üldse puuduvad. Minu hinnangul tuleb neid ikkagi teadlasteks kutsuda.

Q kommentaar Rakett 69 taustakahinad kohta

Tue, 25 Jan 2011 15:30:56 +0000

Viimane publikatsioon väljaspool Eestit ilmuvas ajakirjas aastal 2005. Kas see ei viita pigem sellele, et tegu on eksteadlasega?

Pärast dioksiini skandaali kasvas Saksamaal mahemunade müük « Mahekeskuse uudised kommentaar 2011 esimene lugu – Saksamaa dioksiinide juhtum kohta

Thu, 20 Jan 2011 09:44:01 +0000

[...] Põhjalikku seletus juhtumi kohta saab lugeda Eerik Puura blogist. [...]

erikpuura kommentaar NASA astrobioloog: tõde aasta 2012 kohta kohta

erikpuura — Wed, 19 Jan 2011 16:10:11 +0000

Lp sina,
ükski indikaator ei näita, et praegu toimuvad geoloogilised protsessid (maavärinad, üleujutused, orkaanid) oleksid oluliselt sagedasemad ja intensiivsemad kui minevikus. Inimesi on planeedile Maa lihtsalt palju juurde tulnud. Ja inimene on ise põhjustanud ka lindude, loomade ja kalade suremist. Peamine oht inimesele on inimene ise, mitte loodus või maavälised mõjud.

sina kommentaar NASA astrobioloog: tõde aasta 2012 kohta kohta

sina — Wed, 19 Jan 2011 15:44:21 +0000

peaks lugema rohkem rahvusvahelisi lehti sest eesti teadeanded aastast 2012 onjama ……
kes vähegi oskavad enda ymber vaadata teavad mis toimub…kuid mitte uskuda on ka hea seda parem endale….
aga kysimus miks linnud,kalad,loomad surevad teadmatul põhjusel…miks iga paaripäevajärel on kuskil mõni maavärin ? miks tekivad rängad orkaanid ja yleujutused?

Ingrid Maasik kommentaar 2011 esimene lugu – Saksamaa dioksiinide juhtum kohta

Ingrid Maasik — Sun, 16 Jan 2011 11:02:01 +0000

Selles valguses on veel eriliselt ebameeldiv, et näiteks telliskivi Säästumarket ja Põhja Rimi, kaks kalamajalaste lähikauplust, müüvad Saksamaal tapetud sigade Poolas pakendatud liha ja hakkliha. Vähemalt Säästukas pole omamaist liha ega lihatooteid üldse võimalik osta.
Niikuinii ei soovi suur osa inimestest süüa kaugelt toodud liha, aga dioksiiniskandaali ajal tundub lausa mõnitamisena, et meile, eestlastele, ai anta võimalusttki eesti sealiha osta.
Kellele, pagan võtaks, neid poode siis vaja on – põhiliselt ikka välismaistele omanikele, kes meie arvel rikkaks saavad ja meile odavat rämpsu ette söödavad, sh. on tüüptoode poolmädanenud puuviljad. Lausa vastik!
Käisin just Säästukas ja seetõttu kallan siin värskete muljete mõju all sappi välja.

Ursula Erik kommentaar 2011 esimene lugu – Saksamaa dioksiinide juhtum kohta

Ursula Erik — Sat, 15 Jan 2011 10:01:38 +0000

P.S – vabandust, Novaatoris oli teema juba jutuks võetud (kliima ja Rooma).

Ursula Erik kommentaar 2011 esimene lugu – Saksamaa dioksiinide juhtum kohta

Ursula Erik — Sat, 15 Jan 2011 09:59:07 +0000

Ka Belgias sarnane lugu (2006, http://www.foodproductiondaily.com/Quality-Safety/Belgium-Netherlands-meat-sectors-face-dioxin-crisis).

Teisest vallast – kultuurid ja kliima. Kas nii lihtne Rooma languse põhjus ongi? http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-12186245