Uusaastatervitus hiinlastele: olümpiamängud gaasimaskides?

ERIK PUURA
2008 Hiinas on juba saabunud, punaste lippude lehvides. Olümpiariik 2008, olümpiamängude korraldamine – kogu Hiina au ja uhkus.
Kiiresti arenev tööstusriik, eurooplaste-ameeriklaste kardetav konkurent majanduses.
Mis aga on majandusedu hind?
Õhureostus põhjustab igal aastal 750000 enneaegset sündi, 2/3 linnadest on õhk keskmiselt või tugevasti reostunud, umbes 10% riilikust koguproduktist hävib põldudel tööstuse poolt tekitatud happevihmade tõttu, mis [...]

Elu võimalikkusest ilma Päikeseta

ERIK PUURA
Kas elu ilma Päikeseta on võimalik? Mis saab siis, kui Päike kustub?
NASA astronoom Dr Sten Odenwald selgitab: enne kui Päike kustub (umbes 6 miljardi aasta pärast), selle aktiivsus järjest kasvab. Teiste tähtede analoogia põhjal suureneb 500 miljoni – miljardi aasta pärast Päikese aktiivsus sedavõrd, et keskmine temperatuur Maal kasvab 50-100 kraadi. Ookeanid aurustuvad ning [...]

Hagudi mehe poolt nimetatud riik kaob globaalses soojenemises

Oli 19. sajandi algus, kui Hagudis Rapla lähedal sündinud admiral Adam Johann Ritter von Krusenstern nimetas korallsaarestiku Vaikses Ookeanis Gilberti saarteks. Muuseas, venelased kutsuvad Adamit siiamaani hoopis Ivan Fedorovich Kruzenshterniks. Ju siis oli tsaar Aleksandr I poolt lähetatud esimese Vene ümbermaailmareisi (1803-1806) juhi puhul nii vaja.
Gilberti saared muutusid kohalikus keeles Kiribatiks – 105000 inimest, 726 ruutkilomeetrit ja [...]

Kas elavhõbedast hambaplommid peaks välja vahetama?

ERIK PUURA  
Rootsi keelab elavhõbeda ja selle sulami amalgaami kasutamise, mistõttu Rootsi hambaarstid ei tohi enam hambaid parandada amalgaamiga, vaid üksnes plastmassi ja keraamikaga. Keeld võib jõustuda juba tuleval aastal, hambaarstidele kehtestatakse siiski üleminekuaeg,
Mida see tähendab? Kas on leitud lõpuks, et amalgaamist plommid on tervisele ohtlikud?
Amalgaamist plommide võimalikust ohtlikkusest on juba ammu räägitud. Hambaarstide poolt kasutatav [...]

Kuidas üks projekt saab untsu minna… Hallandi oos Rootsis (täiendatud jaanuaris 2009)

ERIK PUURA
Võitmaks 10 minutit rongisõiduaega Göteborg-Malmö liinil tekkis Rootsis 1985. aastal hea idee rajada 8.5 km pikkune tunnel läbi Hallandi oosi. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm, mis on moodustunud jääaja lõppedes liustikualuste surveliste sulamisvete setteist ning koosneb valdavalt liivast ja kruusast. Sageli sisaldavad oosid väga palju vett. Hallandi oosi alumises osas, kus tunnelit [...]

Ilm aastal 2008 kuupäevade kaupa

ERIK PUURA
Missugune on ilm aastal 2008?
Ma ei tea ja ei saagi seda praegu teada, see selgub järgmisel aastal.
Diogenes ütles, et nähes valitsejaid, arste või filosoofe tundub talle, et inimene on elusolendite seas kõige targem.
Kuid nähes unenäoseletajaid, ettekuulutajaid või inimesi, kes neid usuvad, või neid, kes uhkeldavad kuulsuse ja rikkusega, siis tundub talle, et inimene on [...]

Kagu-Eesti regionaalprügila Kõllestesse: uus NIMBY juhtum

ERIK PUURA
NIMBY tähendab ‘not in my back yard’, mitte minu taha aeda. Kuhu iganes prügilat ka ei planeerita, kohalike elanike vastuseis on olemas.
Kagu-Eesti prügilale koha leidmine on muutunud kogu regiooni probleemiks: kui kohta ei leita, tuleb prügi hakata vedama teistesse regioonidesse, näiteks Türi lähedale Väätsale, ning loomulikult peavad regiooni elanikud kinni maksma suuremad veokulud. Juba [...]

Tuumajaamad Euroopas – kus ja miks?

ERIK PUURA 
Räägitakse palju Euroopa Liidust ja selle mõttekusest (ühest liidust tulime ja teise läksime…), vähem aga selle ajaloost ja mõttest. 1957. aastal allkirjastati Euratom leping arendamaks ühiselt Euroopas välja tuumaenergeetika. Loodi katsereaktorid Geelis (Belgia), Karlsruhes (Saksamaa), Ispras (Itaalia) ja Pettenis (Holland). Sellest süsteemist arenes hiljem välja Euroopa Ühisteaduskeskus (Joint Research Centre).
Tuumanenergeetika areng lõpetas maadejagamised energeetiliste kütusevarude pärast [...]

Tobedate keskkonnauudiste TOP 5: dets 07

ERIK PUURA 
Mis teeb uudisest uudise? Uudsus, päevakajalisus, globaalsus, olulisus kohalikus kontekstis, prominentsus, puänt… Detsembri jooksul jäid Eesti pressist silma mõned vahvad keskkonnauudised, millest väljavõtted on järgnevalt esitatud. 
No 1 Postimehe lugejad eelistavad jõulupuuna kuuske (Postimees 22/12/2007)    
Suur osa (45 protsenti) Postimees.ee lugejatest järgib vanu traditsioone ning toob jõuludeks tuppa kuusepuu, kirjutab Postimees.   
No 2 Millisest kuusest võiks saada jõulupuu [...]

Kasulik ja ohtlik saab olla ühekorraga

ERIK PUURA
Oleneb, mis aine ja oleneb, mis doosis.
Lihtsustatult võib rääkida 4 mudelist. Lamaval teljel on doosi suurus, püstisel teljel mõju (kas negatiivne või positiivne).
Esimene grupp aineid on sellised, mida meil on vaja ja kui neid üldse pole, on jama. Kui aga teatud nivoo on käes, on kõik korras ja suurem kogus ka midagi eriti halvemaks ei muuda, [...]

40000 inimese surm = ühe inimese õnn

ERIK PUURA 
 
Keegi ei tea täpselt, mitu inimest hukkus Kariibi meres paikneval Martinique saarel 8. mail 1902 – erinevail hinnanguil 25000-40000, üldevinud versiooni kohaselt vähemalt 30000, kuid tsirkuseplakatil on kirjas 40000.

Tulikuum püroklastiline pilv, mille kiirus ulatus 670 km/h ning temperatuur 1000 kraadini, sööstis mööda Mount Pelee nõlva alla ning tappis peaaegu kõik Saint Pierre’i linna inimesed.

Saatuse [...]

Kui palju elab maailmas inimesi?

ERIK PUURA
Järjest rohkem.
Aga ega täpselt keegi ei tea. David Levine’i kalkulaator on veebisaidil http://www.ibiblio.org/lunarbin/worldpop, mis selle blogi kirjutamise hetkel näitas 6772845539. Iga sekundiga lisandub 3-4 inimest.
US Census Bureau kalkulaator näitas samal ajal 6640228857 http://www.census.gov/ipc/www/popclockworld.html
Nii et ainuüksi nende kalkulaatorite vahe on üle 132 miljoni inimese.
Kes vähegi progeda oskab, võiks võtta statistikaameti andmestiku ja ära teha ka [...]

Fluor põhjavees: kas teate, mida joote?

ERIK PUURA
Tegime koos OÜ Haridusmeediaga sel teemal ka telesaate Bionina sarjas, kes on huvitatud, kõiki Bionina sarja Tartu Ülikooli saateid saab vaadata http://www.ut.ee/yldinfo/videod.

5. saade on joogivesi, kui klõpsate pildile, algab saade.
Kirjalik kokkuvõte fluori-probleemist on järgmine.
Fluori tähtsusest hammastele on kuulnud igaüks. Mis selle fluoriga aga täpselt lahti, on paljude jaoks segane. Kas ja kes peaks kasutama [...]

Ilutulestiku mõjudest keskkonnale

ERIK PUURA 
Ei taha kellegi uusaastatunnet ära rikkuda, aga viimastel aastatel Eesti linnad otsekui võistleksid, kes suurema summa eest raha taevasse lõhkab. Olen nõus, et tunne näha taevas erinevat värvi ja hästi palju valgusallikaid on meeliülendav ning annab emotsionaalse laengu, õige uue aasta saabumise tunde.
Paraku ei räägita sellest, et ilutulestikul on ka tugevad negatiivsed mõjud.
Ilutulestiku rakettides [...]

Koera evakueerimise varustus

ERIK PUURA 
Kirjutasin sellest, kuidas keskkonnaohte (maavärinad, vulkaanipursked, orkaanid, metsatulekahjud jne) kartvad
ameeriklased panevad kokku ja hoiavad käeulatuses varustust kiireks evakueerimiseks. Kaur arvas oma kommentaaris, et olen kopeerinud hoopis supermarketi müüginimekirja, sest muuhulgas oli nimetatud ka kodulooma närimislelu.
Veebilehelt http://www.peteducation.com/article.cfm?cls=2&cat=1677&articleid=2886 võite ise lugeda, kuidas koostada oma koerale evakuatsioonivarustus – muuhulgas vesi ja toit (vaja välja vahetada iga 3 [...]

Infoühiskonna haavatavus

ERIK PUURA 
Eesti pole maailma mastaabis suurt keskkonnakatastroofi veel kogenud ning meie olukorra analüüs ei eelda ka, et loodust väga kartma peaksime. Kõik meie ohud on meie endi poolt tekitatud – merel sõitvad naftatankerid, ohtlikud veosed raudteedel ja maanteedel, ohtlikud ained ladudes, reostavad tööstusettevõtted, ebasanitaarsed prügilad jne. Tormide ja üleujutuste mõju on olemas, aga orkaanidega võrreldes on [...]

Kllimamuutuste mõju Eestile: mida peaksime kartma ja millal?

ERIK PUURA 
Palju on Eesti meedias räägitud ka globaalsest soojenemisest. Sageli püütakse jällegi sensatsiooni, näiteks on väidetud, et akadeemik Raukas koos oma väliskolleegidega on ära tõestanud, et inimesel pole kliimamuutustega mingit seost. Siiski usuvad 90% teadlastest, et inimtegevusel on kliimamuutustega seos olemas.
Kliimaolud on nii Maa kui inimkonna ajaloo jooksul muutunud kogu aeg. Ka hetkel on kliima [...]

Kas Eestis hakatakse uraani kaevandama?

ERIK PUURA
Kas kohaliku elanikud peaksid olema hirmul, et tuumaenergeetika propageerijad plaanivad Eestisse ka uraanikaevandusi?
Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on Dictyonema-argilliidis, rahvakeeles diktüoneemakildas. Kui muutus aktuaalseks võidurelvastumine ja tuumapommide loomine, hakati uraani kaevandama sealt, kus vähegi teati seda olevat, muuhulgas ka Sillamäel just diktüoneemakildast 1948. aastal. Hiljem – ka tuumaenergeetika arenguga – leiti väga paljudes piirkondades maake, kus uraani [...]

Unustusse vajunud uraanivarguse lugu Leedus

ERIK PUURA 
Kümme aastat tagasi mõisteti Leedus kohut uraanivarga üle. Lugu ise on nii kurioosne, et väärib meenutamist.
1991. aastal asus Leedu Ignalina tuumajaama valvurite üksuse ülemana tööle mees nimega Ramunas Macerauskas. Peagi ütles üks tema kolleege, et tunneb kedagi, kes on uraani eest nõus head raha maksma.Macerauksas, Renatas Salihovas (kes on ikka veel peidus) ja veel [...]

Eesti põlevkivitööstuse jäätmed: 10 aastat muutusteta

ERIK PUURA 
Leidsin Postimehe arhiivist oma kirjutise 4. märtsist 1997 – http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/03/04/loodus.htm.
Tekkis hea võimalus analüüsida, kas 10 aasta jooksul ka midagi muutunud on. Kohtla-Järvel endiselt haiseb. Poolkoksimägede ümbruse põhjavesi ja pinnas on endiselt väga reostunud. Põlevkivi kaevandamine, mis vahepeal vähenes ligi 10 miljoni tonnini, ulatub lõppeval aastal uuesti 17 miljoni tonnini – elektrit jälle eksporditakse ja põlevkiviõli tootmine [...]